Vundamendi ehitus

Korralik vundament on kodu ehitamise alus ja selle tähtsust on raske ülehinnata.

Kui mõtlete oma unistuste kodu ehitamisele, on vundamendi ehitus üks olulisemaid komponente, millele tähelepanu pöörata. Vundament on teie kodu alus, mis peab olema tugev ja vastupidav, et tagada hoone stabiilsus ning pikaajaline vastupidavus. Olgu tegemist äri- või eluhoonega, pilvelõhkuja või eramajaga, vundament peab olema korralik. Seetõttu on vundamendi ehitamisel väga oluline pidada kinni kõigist ehitusnõuetest ja kasutada üksnes kvaliteetseid materjale. Ainult siis saab kindel olla, et sellele vundamendile ehitatud maja säilib ajas.

Vundamente on erinevat liiki ning lähtuvalt pinnaseomadustest ja ehitise konstruktsioonist valitakse vundamendi tüüp.

Üksikvundament

Teatakse ka kui taldmikvundament või postivundament. Üksikvundamendi puhul rajatakse vundamenditaldmik üksikposti alla. Üksikvundamente kasutatakse postide suure sammu ja väikeste koormuste puhul ning olukordades kus ehitatav hoone on tarvilik rajada kõrgemale postide peale.

Lintvundament

Lintvundament on üks levinumaid ja traditsioonilisemaid vundamendi tüüpe. Lintvundament rajatakse allapoole külmumispiiri ning koosneb horisontaalsest raudbetoon põhjaplaadistus ning vertikaalsest monoliitsest raudbetoon või väikeplokk kandvast osast. Lintvundamendi ehituse korral valatakse põrand eraldiseisvana.

Plaatvundament

Plaatvundamendi puhul valatakse koos vundamendi kandvate osadega ka terve põrandaplaat. Plaatvundamenti kasutatakse ebaühtlaselt jaotuvate koormuste ning nõrgemate pinnaste puhul. Plaatvundamendi korral on võimalik kanda ehitise koormus üle suurele pinnale ning vähendada vundamendi rajamissügavust.

Tänapäevastele nõuetele vastav plaatvundament tuleks rajada kahes eraldi kihis. Kandev plaat esimeses etapis ning seejärel betoonpõrandaplaat, kuhu on paigaldatud põrandaküte. Kandva plaadi alla paigaldatakse niiskust taluv soojustus, kuid ka põrandaplaadi alla paigaldatakse eraldi soojustuskiht. Sellise variandi puhul on soojuskaod minimaliseeritud ning ei köeta soojaks kogu vundamendi konstruktsiooni, vaid põrandaplaati.

Vaivundament

Vaivundamente kasutatakse ehitamisel nõrkadele ja paksudele aluskihtidele, mille väljakaevamine nind tugevdamine ei ole otstarbekas. Vaivundament koosneb vaiadest, mis kannab koormuse läbi nõrkade pinnasekihtide sügavamal asuvatele tugevamatele kihtidele ja rostvärgist, mis jaotab hoone koormuse vaiadele.

Vundamendi ehitus algab projekteerimisest. Vajaliku vundamendi konstruktsiooni valib projekteerija vastavalt koormustele ning pinnasele, kuhu vundament rajatakse. Vundamendi projekteerimise käigus pööratakse suurt tähelepanu ka pinnasevee tasemele, vajadusel nähakse ette vundamendi ehituse käigus drenaaži rajamine.

Pinnaseolude adekvaatseks hindamiseks on vajalik tellida geoloogiline uuring. Geoloogiline uuring aitab ära hoida halvad üllatused vundamendi ehitamise käigus. Ilma geoloogilise uuringuta on lihtne üle- või aladimensioneerida ehitatav vundament. Vundamendi teema ebapiisavast käsitlemisest tekkivaid vigu on hiljem väga keerukas ning kulukas likvideerida. Pinnaseuuringud võimaldavad ostabekalt projekteerida ehitiste vundamente. Korralik eeltöö aitab oluliselt kokku hoida kliendi rahalisi vahendeid ja aega vundamendi ehitamise käigus ning töö sujub ladusalt.

Vundamendi ehitus võib alata siis, kui on olemas ehitusluba. Esmalt märgitakse geodeedi poolt maha maja asukoht, seejärel eemaldatakse pinnas vundamendi ehituse jaoks ettenähtud sügavuseni. Paigaldatakse vajalikud kommunikatsioonid ning seejärel saab algust teha tagasitäitega ja edasiste kihtide paigaldusega. Oluline on, et kõik kihid saaks tihendatud etteantud tiheduseni.

Maja niiskuskahjustused saavad sageli alguse vundamendist, mida mõjutab kapillaarniiskus ja kahjustavad külmakerked. Kuid õigesti soojustatud vundamendil püsib maja põlvest põlve. Talvel jäätub maapind sõltuvalt pinnasest kuni 1,2 m sügavuseni, mille tulemusel tekivad külmakerked mis hakkavad lõhkuma maja konstruktsiooni. Selleks, et külmakerked hoonet ei kahjustaks, peab vundament olema rajatud allapoole külmumispiiri. Madalvundamendi korral soojustatakse perimeeter horisontaalselt vältimaks külmakerkeid. Vundamendi sokliosa soojustatakse nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasilda, vastasel juhul jääb põrand külmaks ja kulutatakse liigset energiat maja kütmiseks.

Sõltuvalt ehitise asukohas ning vundamendi tüübist on oluline osa ka sellel millist materjali kasutada hüdroisolatsiooniks.

Piirkondades,mis asuvad radooniriski alal tuleb vundamendi ehitamise käigus ette näha ka radoonikaitse meetmed, kasutades radoonitõkkekilet või radoonikaevusid koos torustikuga.

Kvaliteetne vundament on esimene samm tugeva ja vastupidava kodu ehitamisel. Coralroofi meeskond on teile kõigis vundamendi ehituse etappides!