Vundamendi ehitus

Vundament on teie kodu alus, mis peab olema tugev ja vastupidav, et tagada hoone stabiilsus ning pikaajaline vastupidavus. Olgu tegemist äri- või eluhoonega, pilvelõhkuja või eramajaga, vundament peab olema korralik.

Seetõttu on vundamendi ehitamisel väga oluline pidada kinni kõigist ehitusnõuetest ja kasutada üksnes kvaliteetseid materjale. Ainult siis saab kindel olla, et sellele vundamendile ehitatud hoone eluiga ulatub kaugesse tulevikku. Vundamente on erinevat liiki ning lähtuvalt pinnase omadustest ja ehitise konstruktsioonist valitakse õige vundamendi tüüp.

Pinnaseolude adekvaatseks hindamiseks on vajalik tellida geoloogiline uuring. Geoloogiline uuring aitab ära hoida halvad üllatused vundamendi ehitamise käigus. Ilma geoloogilise uuringuta on lihtne üle- või aladimensioneerida ehitatav vundament. Vundamendi teema ebapiisavast käsitlemisest tekkivaid vigu on hiljem väga keerukas ning kulukas likvideerida. Pinnaseuuringud võimaldavad ostabekalt projekteerida ehitiste vundamente. Korralik eeltöö aitab oluliselt kokku hoida kliendi rahalisi vahendeid ja aega vundamendi ehitamise käigus ning töö sujub ladusalt.

Vundamendi ehituse etapid

• Projekteerimine ja kooskõlastused: ehitusluba, koormusarvutused.
• Pinnasetööd: väljakaeve, aluse ehitus nin põrandaaluste tehnovõrkude rajamine.
• Vundamendi ehitus: betooni ja/ või müüritööd ning vundamendi soojustuse paigaldus.
• Järelhooldus: soojal ajal tuleb värskelt valatud betooni kaitsta kiire väljakuivamise eest. Betooni valupind tuleb katta kas ehituskilega, järelhooldusainega või seda pidevalt veega kasta. Talvistes tingimustes tuleb betoonivalu vorm soojustada ja värskelt paigaldatud betooni sobival viisil soojendada, et vältida betooni külmumist ning tagada mõistlik kivinemise kiirus.

Kuidas vundamendi tüüpi valida?

Kuna vundament on hoone alus, siis siin ei ole eksimisruumi. Lahendus peab olema sobiv võttes arvesse: 

• Pinnase omadused: geoloogiline uuring näitab kandevõimet ja külmumispiiri.
• Hoone kaal ja kuju: keldriga betoonmaja vajab muud lahendust kui kerge puitmaja.
• Pinnasevee tase: põhjavee tase ning külmakerke oht.

Vundamente on erinevat liiki ning lähtuvalt pinnaseomadustest ja ehitise konstruktsioonist valitakse vundamendi tüüp.

Üksikvundament

Teatakse ka kui taldmikvundament või postivundament. Üksikvundamendi puhul rajatakse vundamenditaldmik üksikposti alla. Üksikvundamente kasutatakse postide suure sammu ja väikeste koormuste puhul ning olukordades kus ehitatav hoone on tarvilik rajada kõrgemale postide peale.

Lintvundament

Lintvundament on üks levinumaid ja traditsioonilisemaid vundamendi tüüpe. Lintvundament rajatakse allapoole külmumispiiri ning koosneb horisontaalsest raudbetoon põhjaplaadistus ning vertikaalsest monoliitsest raudbetoon või väikeplokk kandvast osast. Lintvundamendi ehituse korral valatakse põrand eraldiseisvana.

Plaatvundament

Plaatvundamendi puhul valatakse koos vundamendi kandvate osadega ka terve põrandaplaat. Plaatvundamenti kasutatakse ebaühtlaselt jaotuvate koormuste ning nõrgemate pinnaste puhul. Plaatvundamendi korral on võimalik kanda ehitise koormus üle suurele pinnale ning vähendada vundamendi rajamissügavust.

Tänapäevastele nõuetele vastav plaatvundament tuleks rajada kahes eraldi kihis. Kandev plaat esimeses etapis ning seejärel betoonpõrandaplaat, kuhu on paigaldatud põrandaküte. Kandva plaadi alla paigaldatakse niiskust taluv soojustus, kuid ka põrandaplaadi alla paigaldatakse eraldi soojustuskiht. Sellise variandi puhul on soojuskaod minimaliseeritud ning ei köeta soojaks kogu vundamendi konstruktsiooni, vaid põrandaplaati.

Vaivundament

Vaivundamente kasutatakse ehitamisel nõrkadele ja paksudele aluskihtidele, mille väljakaevamine nind tugevdamine ei ole otstarbekas. Vaivundament koosneb vaiadest, mis kannab koormuse läbi nõrkade pinnasekihtide sügavamal asuvatele tugevamatele kihtidele ja rostvärgist, mis jaotab hoone koormuse vaiadele.

Vundamendi valimise tabel

Vundamenditüüp	Sobiv pinnas / olukord	Soovituslik hooneliik	Eelised	Puudused
Post-/taldmik-/üksikvundament	Ühtlane, kandev liiv- või kruusapinnas; väikesed horisontaalkoormused.	Terrassid, varikatused, aiapaviljonid, väikesed puitmajad.	Väike betooni- ja kaevetöömaht. Kiire ja soodne teostus. Põrand jääb maapinnast kõrgemale → hea tuulutus.	Täpne mahamärkimine kriitiline. Piiratud külgtugevus; tormiga nihkumisoht. Ei sobi rasketele konstruktsioonidele.
Lintvundament	Keskmiselt kuni hästi kandev pinnas; võimalik kaevata külmumispiirini.	Mitmekorruselised või keldriga majad, rasked kiviehitis(ed).	Keerulise plaanilise lahendusega hoonete puhul soodsam lahendus. Võimaldab keldri rajamist. Lai valik materjale (betoon, plokk). Põranda ehtusega on võimalik tegeleda ka peale välisseinte ja katuse ehitust.	Põrand valatakse eraldi etapis. Suuremad kaeve- ja täite tööd.
Plaatvundament	Ebaühtlase kandevõimega või külmakergetega pinnas; energiatõhususe nõue.	1–2-korruselised elamud, madala sokliga hooned.	Jaotab koormuse kogu pinnale. Väike külmakerke risk ja kõrge soojapidavus (EPS). Kiire “üks valu” ehitus.	Suur ühekordne betooni- ja armatuurikulu. Tuleb arvestada sademetega betoneerimise planeerimisel.
Vaivundament	Turvas, savi, kõrge põhjavesi; kandev kiht sügaval.	Rasked hooned nõrgal või vesisel pinnasel, kõrghooned.	Toetub sügaval asetsevale hea kandevõimega  pinnase kihile ning väldib sellega vajumist. Väike väljakaeve maht.	Vajab eritehnikat (müra, vibratsioon). Kõrge paigaldus- ja projektikulu. Pehme pinnase korral tuleb arvestada, et aluspinnas kannaks ka vaiamis tehnikat.

Soojustus, hüdroisolatsioon ja tuulutus

• Horisontaalne külmakaitse: 100 mm EPS 120, ulatus 1,2 m (nurkades 1,8 m).
• Vertikaalne soojustus: EPS 200 300 mm plaadi all.
• Sokli soojustamine vältimaks külmasilda põranda ja seinasõlme vahel.
• Hüdroisolatsioon: ehituskile + radoonikile riskipiirkonnas, lisaks drenaaž.
• Vundamendi tuulutus: sokli avad või kapillaarne killustikpadi juhivad niiskuse eemale.

Vundamendi valamine talvel

Kui päevane keskmine temperatuur langeb alla +5 °C, tuleb kasutada spetsiaalset talvise lisandiga betooni, kus tsementi on rohkem ja lisatud on külmumist aeglustavaid keemilisi lisandeid. Värske segu tuleb kohe pärast valamist katta soojusmattide või termolintidega, et betooni sisetemperatuur püsiks üle +5 °C vähemalt 48 tundi. Tähelepanu tuleb pöörata ka armeeringu ja raketise puhastamisele jääst ja lumest ning pinna kaitsele pärast betoneerimist külma ja tuule eest. Valatud betooni temperatuur ei tohiks langeda alla 0 °C enne, kui valatud betoon on saavutanud minimalse survetugevuse 5 Mpa.

Valatud kivinevat betoonkonstruktsiooni tuleb kaitsta külma ja tuule eest ning vajadusel soojendada 3-5 ööpäeva. Talvisel betoneerimisel on hea ära kasutada värske betoonisegu soojust ning  kivinemis protsessi käigus betoonist eralduvat soojust. Kõrgema survetugevusklassiga betoonisegu eraldab kivinemisel rohkem soojust, mis tuleks efektiivselt ära kasutada. Valatud konstruktsioon tuleks peale betoneerimist võimalikult ruttu tuule kindlalt kinni katta ning vastavalt vajadusele kasutada soojustusmaterjaliga kinnikatmis või lisa soojuse andmisek kütmist (näiteks puhurid, küttekaablid).

Talvisel betoneerimisel on üheks variandiks kasutada kõrgema tugevusklassiga betoone. Teine võimalus on kasutada keemilisi lisandeid mis kiirendavad kivinemisprotsesse madalatel temperatuuridel (+3ºC kuni 10ºC). Kolmas variant on kasutada eelsoojendatud vee ja täitematerjaliga betooni. Talvise betoneerimise kohta loe ka meie koostööparneri Heidelberg Materials kodulehelt täpsemalt.

Vundamendi hind

Hinda kujundavad:

• Pinnase tüüp ja kandevõime.
• Hoone mõõtmed, korruselisus ja keerukus.
• Vundamenditüüp.
• Keskkonna- ja ilmastikutingimused.
• Juurdepääsuteede olemasolu (ajutiste teede rajamise vajadus).

Sokli soojustamine

Vundamendi sokli osa tuleb soojustada nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks – seega kulutame liigset energiat maja kütmisel. Enim kasutatakse vundamendi soojustamiseks vahtpolüstüreeni. Sõltuvalt ehitise asukohast ning vundamendi tüübist on oluline osa ka sellel kas ja millist materjali kasutada ka hüdroisolatsiooniks.

Millele vundamendi ehitamisel tähelepanu pöörata?

Esimene kriitiline samm on korrektne pinnaseuuring, mis näitab nii kandevõimet kui ka külmumispiiri ja põhjaveetaset. Teiseks tuleb kontrollida, et vundamendi teljed oleksid geodeedi poolt täpselt maha märgitud – sentimeetrine nihkumine taldmikus võib tähendada seinas juba mitut sentimeetrit. Kolmandaks jälgi armeerimisplaani: vardad peavad jääma etteantud kattekihi sisse, sest liiga väike kattubetoon soodustab korrosiooni ja pragunemist. Viimaks hoolitse vee­juhtimise eest – drenaažitorud koos geotekstiiliga ja korralik kaldega väljalask tagavad, et betoon jääb kuivaks ja hoone ei saa kapillaarniiskust.