Betoonist aluspõrand ja põrandakatted

Betoonist aluspõrandaga võib sageli probleeme tekkida nii selle valamise ajal kui ka hiljem, sest betoon võib olla ühtaegu ebatasane ja liigniiske. Nii ebatasasused kui ka niiskus võivad mõjutada aluspõranda kvaliteeti ja vastupidavust, kuid õigeid töövõtteid kasutades on võimalik saavutada kauakestev ja esteetiliselt meeldiv lõpptulemus, olenemata sellest, milline põrandakate sellele hiljem paigaldatakse.

Enim tekib nii põrandakattematerjalide paigaldamise ajal kui ka järel probleeme just betoonist aluspõrandaga, sest see võib olla korraga nii ebatasane kui ka liigniiske. Mõlemal juhul on võimalik õigeid töövõtteid kasutaes saavutada effektne ja kauakestev lõpptulemus hoolimata paigaldatava põrandakattematerjali valikust.

Ebatasane betoonpõrand ning põrandakatete paigaldus

Betoonist aluspõranda puhul tuleb jälgida, et ebatasasused jääksid normi piiridesse, mis on ± 2–3 mm kahemeetrisel lõigul. Kui konarused ületavad lubatud normi, tuleb betoonpind tasandada või vajadusel lihvida. Ebatasasused võivad hiljem põhjustada paigaldatava põrandakatte kahjustusi, näiteks nagisemist ja pragude tekkimist.

Tasandamiseks kasutatakse selleks ette nähtud segusid, järgides alati tootja ettekirjutusi. Tasandustööd tuleb teha hoolikalt, sest ebatäpsused võivad hiljem mõjutada põrandakatte paigaldamise kvaliteeti ja vastupidavust, tuues kaasa põranda hilisema nagisemise ja pragude tekke.

Ujuv paigaldus: Parketi ujuva paigaldamise korral on eriti oluline, et aluspõranda tasasus vastaks normidele. Selle saavutamiseks kasutatakse spetsiaalseid tasandussegusid vastavalt tootja juhistele. Kui aluspõrand ei ole piisavalt tasane, võib see põhjustada parketi nagisemist ja pragude tekkimist aja jooksul.

Liimimine aluspõrandale: Kui parkett liimitakse otse betoonile, on oluline betooni lihvida, et saavutada ühtlane pind. Vale tasandussegude kasutamine võib põhjustada olukorra, kus liim tõmbab tasanduskihi betooni küljest lahti, mis kahjustab nii põrandakatet kui ka aluspinda.

PVC ja teiste mittehingavate põrandakatete paigaldamisel kehtivad betoonile oluliselt rangemad reeglid. PVC-d ja teisi mittehingavaid katteid, näiteks ka plaatvaipu, ei tohi liimida otse kopterdatud betoonpinnale, kuna koptertöötluse tulemusena tekib väga tihe betoonikiht, mis ei lase betoonil normaalselt kuivada. See võib viia pikaajalise niiskuse kogunemiseni katte alla, mis võib põhjustada ebameeldivaid lõhnu ja niiskuskahjustusi seintes.

Betooni niiskusesisaldus peab olema kindlasti kontrollitud enne mittehingava katte paigaldamist. Kui betoonis on liigne niiskus, ei pääse see katte alt välja ja võib hakata kogunema seintesse, põhjustades hallitust ja muid niiskuskahjustusi.

Kopterdatud betoonile on võimalik PVC-d ja teisi mittehingavaid katteid paigaldada, kuid tuleb arvestada, et betooni kuivamisaeg on tavalisest oluliselt pikem – vähemalt kolm korda pikem kui tavabetoonil. Seetõttu on eelistatud kasutada tavapärast betoonivalu, mis tasandatakse sobivate segudega ja vastab normidele.

Kui betooni normaalne kuivamistsükkel ei ole tagatud, võib liigne niiskus põhjustada liimi ja kattematerjalide reaktsioone, mis toob kaasa materjali kahjustumise ja ebameeldiva lõhna.

Niiske betoonpõrand

Kui tegemist on äsja valatud betoonpõrandaga, peab see kuivama sõltuvalt betoonikihi paksusest, õhuniiskusest ja temperatuurist vähemalt neli nädalat, aga sageli ka kauem. Üldreeglina kulub iga betoonipaksuse sentimeetri kuivamiseks ligikaudu üks nädal. Enne põrandakatete paigaldamist on äärmiselt oluline mõõta betooni suhtelist niiskust (RH). Ujuval paigaldusel peaks niiskustase olema alla 85%, liimitavate põrandakatete puhul aga maksimaalselt 80%.

Kui niiskustase on lubatust kõrgem, tuleb betoonil lasta veel kuivada ja ruume korralikult tuulutada, enne kui võib asuda põrandakattematerjalide paigaldamise kallale. Kui mõne aja möödudes niiskussisaldus endiselt normi ei mahu, tuleb välja selgitada võimalikud põhjused ja need enne paigaldamist lahendada:

• kontrollida ehitisväliseid niiskusisolatsioone;
• veenduda, et põranda soojusisolatsioon on kuiv;
• kontrollida, kas niiskusisolatsioon on terve ja õigesti paigaldatud;
• uurida torustikku veelekete osas;
• kontrollida, kas rõduuksest või mujalt pääseb niiskus sisse;
• veenduda, et põrandas ei ole sooja- ja külmasildu.

Vahendid niiskusisolatsiooniks

Ujuvpaigalduse korral saab kasutada spetsiaalselt selleks mõeldud aurutõkkekile või bituumeni baasil rullmaterjale.

Puitpõranda liimimisel on niiskuse tõkestamiseks võimalik kasutada spetsiaalseid niiskustõkke krunte.

PVC ja teiste mittehingavate katete liimimisel aga puuduvad head lahendused – siin aitab ainult aeg. Põrand tuleb jätta piisavalt kauaks kuivama.

Oluline on meeles pidada!

Tööde planeerimisel ja ehituseelarve koostamisel tuleb arvestada, et betooni kuivamist ei ole võimalik kunstlikult kiirendada. Kuigi koptertöötlus võib algselt tunduda nutikas lahendus, kaasneb sellega mitmeid riske, mida sageli ei teadvustata.

Hästi ettevalmistatud aluspõrand tagab vastupidava ja kvaliteetse põrandakatte, vältides niiskuskahjustusi ja pragusid. Oluline on leida hea partner kes lisaks töö teostamisele arvestab ka järgnevate etappide ja mõtleb kaasa.