Ettevalmistustööd enne ehitusega alustamist

Enne ehitustegevusega alustamist on oluline läbida mitmed ettevalmistavad etapid, mis tagavad ehitusprotsessi sujuva kulgemise ning vastavuse kehtivatele normidele ja nõuetele. Siin on ülevaade peamistest ettevalmistavatest töödest enne ehitusega alustamist

1. Lammutustööd

Kui krundil asuvad olemasolevad hooned, mis tuleb enne uue hoone rajamist lammutada, on vajalik koostada lammutusprojekt. See protsess nõuab eraldi asjaajamist ehitusregistris. Lammutamisel tuleb materjalid sorteerida vastavalt liigile (nt kivi, puit, metall, klaas, eterniit, papp, kips, keskkonnaohtlikud materjalid) ning suunata need nõuetekohasesse jäätmekäitlusse.

2. Raadamistööd

Kui krundil on vaja teostada raie- ja haljastustöid, tuleb esmalt koostada dendroloogiline hinnang, mis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, et saada raieluba. Ohtlike puude eemaldamise viivad läbi arboristid, kuid lihtsamaid raietöid võivad teha ka tellija või ehitajad. Puidu käsitlemine lepitakse kokku tellija ja tööde teostaja vahel.

3. Mahamärkimistööd

Enne kommunikatsioonitrasside ja vundamendi ehitust tuleb tellida geodeet, kes märgib täpselt maha hoone teljed, nurgapunktid, trasside asukohad ja hoone esimese korruse põranda ehk 0.00 kõrguse. Pärast mahamärkimist koostatakse digitaalse mahamärkimise akt, mis on aluseks edasistele töödele.

4. Krundisisesed kommunikatsioonid

Kui kinnistu asub tiheasustusalal, on ühisvõrgu liitumispunktid (vesi, kanalisatsioon, elekter, side, gaas) tihtilugu tagatud krundi piiril. Ehitustööde käigus rajatakse vajalikud trassid liitumistpunktist hooneni ning tuuakse hoone tehnoruumi.

• Veetrass peab asetsema allpool külmumispiiri (1,6-1,8m) sügavuse. Kui torustiku paigaldamine allapoole külmumispiiri ei ole võimalik tuleb veetorustik soojustada.
• Kanalisatsioonitorustiku sügavus sõltub suuresti liitumispunktist, kuid jääb enamasti 1-1,5 m vahele ning tagatud peab olema kalle liitumispunkti suunas (1-2cm meetri kohta).
• Elektrikaabel paigaldatakse  0,7m sügavusele ning kindlasti kaablikaitsekõris

Kõikide trasside ehitamisel on oluline paigaldada 20cm ülespoole ohutuslint,.

Kui krundil puudub ligipääs ühisvõrkudele, tuleb leida alternatiivsed lahendused, nagu puur- või salvkaev veele ning kogumismahuti, septik või biopuhasti reovee jaoks. Lokaalsete kommunikatsioonide rajamine tuleb kooskõlastada KOV-ga.

5. Ehitusalale juurdepääsu tagamine

Ehitusplatsi planeerimisel tuleb arvestada rasketehnikale juurdepääsu võimalustega. Ettevadates on mõistlik teha vundamendi aeluse väljakaevega ka sissesõidu tee väljakaeve, eelmades sellega mittekandvad pinnasekihid. Sademete korral esmapligul tugev ning hea kandevõimega pinnas aga kautab oma omadused mis raskendab tehnika ligipääsu objektile. Olukorra välitmiseks on igati mõsltlik rajada koos vundamendi alusega ka sissesõidutee ning vajalikud platsid asukohtadele, kus need ka tulevikus asetsema hakkavad. Nii on võimalik tööde kulgemine ilma häireteta.

6. Ehitusaegne hoonestus

Eramu ehitamisel on vähem ehitusaegset hoonestust vaja, kuid reeglina on objektil olema:

• Töömeeste soojak, millega tagatakse ka riietevahetamise ja pauside pidamise koht töömestele,
• Lukustatav materjalide ja tööriistade ladu (nt merekonteiner),
• Regulaarse tühjendusega WC.

7. Turvalisuse tagamine ehitusobjektil

Ehituse turvalisuse tõstmiseks soovitatakse kasutada järgmisi lahendusi:

• Ehitusplatsi ajutine piiramine aiaga,
• Perimeetrivalve või nutiseadmetega seotud valvesüsteemid,
• Turvakaamerad, mis võimaldavad reaalajas objekti jälgimist,
• Naabrite informeerimine ja kontaktide vahetamine kahtlaste olukordade tuvastamiseks.

Ettevalmistustööd on oluline etapp enne ehituse alustamist, mis aitab ennetada probleeme ja viivitusi ehitusprotsessi käigus.

Kui teil on küsimusi oma kodu ehituse kohta, aitame teid meeleldi!