Postvundamendi ehitus – Kõik mida selle kohta teadma pead!

Postvundament on levinuim lahendus kerghoonete – nagu terrassid, suvilad, väliköögid ja aiamajad – vundamendina. Selle rajamine on kiire, materjalikulu väike ning ka töömahud on võrreldes lint- või plaatvundamendiga tunduvalt väiksemad.

Postvundamendi puhul ei rajata koormust kandvat plaati ega lintvundamenti – selle asemel toetub hoone üksikutele betoonpostidele, mis kantakse pinnasesse alla külmumispiiri.

Oluline on eristada postvundamenti ja vaiavundamenti:

• Postvundament sobib kergemate ehitiste alla, kaevatakse tavaliselt käsitsi või puuritakse, ja valatakse kohapeal.
• Vaiavundament seevastu kasutatakse raskemate konstruktsioonide puhul – vaiad rammitakse või puuritakse kandvasse aluskihini (nt paekivini) spetsiaalse tehnikaga.

Mis on postvundament?

Postvundament koosneb pinnasesse valatud betoonpostidest, mis on valatud vähemalt 1,2 m sügavusele (külmumispiir) ning nende alla tehakse killustikust või kruusast aluspadi. Augu võib kaevata kas käsitsi või kasutada selles pinnasepuuri. Postide vahele ehitatakse tihti puidust või metallist talastik, millele toetub ülejäänud konstruktsioon. Eriti levinud on postvundament just terrasside, kergete puitkonstruktsioonide ja väike ehitiste rajamisel, kuna see tagab hea ventilatsiooni põranda alla ja lihtsustab ehitust.

Postvundamendi ehitamine eramajale

Eramu puhul postvundamenti kasutatakse harvem, ent see on sobilik väiksemate kõrvalhoonete või kergete suvilate puhul. Eramu postvundament nõuab hoolikat palneerimist ja kandevõime hindamist. Vundamendi ehitamine algab pinnaseuuringu, planeerimise ja täpse paigutuse mahamärkimisega. Seejärel eemaldatakse pealmine kasvupinnas ja puuritakse või kaevatakse augud vähemalt 1,2m sügavusele. Augud täidetakse valuvormiga (nt PVC-toru, ventilatsioonitoru või paberhülss), armeeritakse ning valatakse betooniga. Loe lähemalt ka vundamendi taldmiku ehituse kohta!

Kas oled oma unistuste maja ehitust planeerimas? Vaata üle meie maja ehituse protsessi põhjalik kirjeldus!

Fibo kasutamine postvundamendi ehitamisel

Fibo plokid on klassikaline lahendus, kuid mitte ainus. Fibo postide ladumine on lihtne – plokid ladutakse kihiti, sisemusse asetatakse armatuur ning kogu post valatakse betooniga täis.

Alternatiivsed ehitusplokid:

• Columbia plokid
• StoneRock betoonplokid
• Teised betoonist õõnesplokid

Kõik need sobivad sarnasel põhimõttel kasutamiseks – olenevalt saadavusest ja eelistustest.

Postvundamendi soojustus

Postvundamendi korral soojustatakse minnasest põrandasse tõusvad kommunikatsionid ning hoone põrandaalune samuti nagu tuulutatava põranda puhul.

Postvundament palkmajale

Palkmajade puhul on postvundament väga praktiline – see tagab hea tuulutuse, tõstab palgid niiskest pinnastest kõrgemale ning lihtsustab hooldust. Palkmaja vajab samas väga täpset postide paigutust ja stabiilsust, sest palgid vajuvad aja jooksul – mistõttu peab konstruktsioon jääma ühtlaselt koormatud.

Postvundament kuurile ja aiamajale

Postvundament kuurile on enamasti kõige otstarbekam lahendus, sest kerghoone koormused on väikesed ja kaevetööde maht jääb minimaalseks. Erinevalt eramust ei vaja kuur ega aiamaja üldjuhul põrandaalust soojustust, mistõttu piisab postidest ja nende peale ehitatavast talastikust.

Jälgi kuuri või aiamaja postvundamendi rajamisel järgmisi rusikareegleid:

• Postide samm: maksimaalselt 2 m; raskema katusekatte (nt kivikatus) korral hoia samm 1,5 m piires.
• Sügavus: vähemalt külmumispiirini ehk 0,9–1,2 m; tugeva liiv- või kruusapinnase korral piisab tihti 0,8–1,0 m sügavusest koos killustikpadjaga.
• Posti läbimõõt: kuurile ja aiamajale soovitavalt 150–200 mm; kerge terrassi puhul kasutatakse ka 125 mm poste.
• Kinnitus: paigalda enne betooni kivistumist posti keskele keermelatt või postiking, mille külge saab hiljem vööprussi kinnitada.

Tasub meeles pidada, et kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgune hoone ei vaja üldjuhul ehitusteatist. 20–60 m² kuuri püstitamiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis, mistõttu kontrolli nõuded enne tööde algust üle.

Postvundament paekivile

Paekivine pinnas on ideaalne tugevatele konstruktsioonidele. Kui paekivi asub kõrgemal kui külmumispiir on oma olemuselt tegemist kannvundamendiga mis nõuab kindalsti horisontaalset lisasoojustus vältimaks külmakerkeid.

Milline on postvundamendi kandevõime?

Kandevõime määravad postide läbimõõt, betooni klass, armeerimine ja pinnase tüüp. Kui planeeritav hoone on raskem, tuleks kindlasti teha geotehniline uuring, konsulteerida konstruktoriga ja vajadusel valida suurema läbimõõduga postid ning kasutada vajalikul hulgal armatuuri.

Postvundament joonis

Ehitusjoonis näitab ära postide täpsed asukohad, läbimõõdud, sügavuse, armatuuri paiknemise ja ühendused hoone karkassiga. Joonise olemasolu lihtsustab nii tööde teostamist kui ka lubade taotlemist ning on vajalik kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Eelnevalt paberil läbi mängides on võimalik hoida ära kulukad eksimused töö käigus.

Postvundamendi valamine kihiti

Betooni valamine kihiti tähendab, et post ei täideta ühe korraga, vaid näiteks 30–40 cm kaupa, iga kiht eraldi tihendades (vibreerides). See tagab betooni tiheduse ning välistab tühimike ja nõrkade kohtade tekke.

Pinnase puurimine

Pinnase aukude puurimine on üks postvundamendi kriitilisemaid etappe, kuna nõuab täpsust ja kindlat kätt. Seda saab teha kas käsipuuriga (kergematel juhtudel) või mootori jõul töötava puurseadmega. Sügavamate ja suuremate aukude puhul kasutatakse traktori või ekskavaatoriga puurseadmeid.

Kas valuvormiks valida paber-, kanalisatsiooni- või ventilatsioonitoru?

Postvundamendi torud toimivad valuvormina, mis annab betoonpostile ühtlase kuju ja hoiab segu paigal kuni kivistumiseni. Kõik kolm varianti sobivad, valik sõltub:

• Eelarvest – pabertoru ehk papphülss on soodsaim lahendus (orienteeruvalt 4–6 € tükk +km, sõltuvalt läbimõõdust) ja kergesti töödeldav.
• Niiskustingimustest – PVC või ventilatsioonitoru peab paremini vastu sademetele; papptoru tuleb enne valu hoida kuivana.
• Kasutusmugavusest – ventilatsioonitoru sobib jääkmaterjalina ja on hästi lõigatav; papptoru saab pärast betooni kivistumist noaga lihtsalt eemaldada.

Levinumad postvundamendi torude läbimõõdud on 125, 150, 200, 250 ja 300 mm ning pikkused 1200–3000 mm. Kui toru ulatub maapinnast rohkem kui 0,5–0,6 m kõrgusele, tuleb see enne valamist diagonaaltugedega toestada, et vorm ei vajuks viltu.

Kasuta olemasolevaid jääke – torujuppe, ventilatsioonitoru osi või PVC-torusid. See on kuluefektiivne ja keskkonnasõbralik.

Milline on postvundamendi hind?

Hind sõltub väga paljudest teguritest: postide arvust, sügavusest, torude või plokkide kasutamisest, töömahust ja betooni kogusest. Üldiselt võib arvestada, et ühe posti maksumus jääb vahemikku 50–150 eurot, kuid täpse hinna selgitab välja kohapealne hinnapakkumine koos pinnaseuuringuga.

Vundamendi ehitamine on töö, kus vead maksavad hiljem kätte – seetõttu tasub see usaldada kogenud spetsialistidele. Kui soovid kindlat tulemust ja professionaalset teostust, võta meiega ühendust!