Vundamendi soojustamine – Kõik mida selle kohta teadma pead!

Vundamendi soojustamine on üks olulisemaid samme hoone vastupidavuse, energiatõhususe ja sisekliima tagamisel. Korralikult soojustatud vundament aitab hoida põrandad soojana, vähendab küttekulusid ning hoiab ära külmasildade ja niiskusprobleemide tekke.

Lisaks kaitseb soojustus konstruktsioone temperatuurikõikumiste eest ja pikendab hoone eluiga. Soojustusmaterjali valik sõltub vundamendi tüübist, pinnasest, niiskusoludest ja hoone otstarbest. Allpool selgitame peamisi materjale, töövõtteid ja olulisi nüansse, mida vundamendi soojustamisel arvestada.

Vundamendi soojustusmaterjalide valik

Vundamendi soojustamisel määrab materjali õige valik konstruktsiooni vastupidavuse ja energiatõhususe aastateks. Oluline on hinnata nii pinnase niiskustaset kui ka vundamendi tüüpi, sest valesti valitud materjal võib hakata niiskust imama või pragunema. Alljärgnevalt on toodud levinumad soojustusmaterjalid, nende eelised ja kasutuskohad.

Soojustamine XPS-plaatidega

Ekstrudeeritud polüstüreen ehk XPS on kõige vastupidavam ja enim kasutatav materjal vundamendi soojustamisel. Selle tugevus, väike veeimavus ja pikk eluiga teevad sellest parima valiku niisketesse ja külmuvatesse oludesse.

XPS-plaadid sobivad nii vertikaalseks (vundamendi välisseinad) kui ka horisontaalseks (põrandaalune) soojustamiseks. Plaadid liimitakse spetsiaalse liimseguga või kinnitatakse mehaaniliselt, liitekohad tihendatakse ning pind kaetakse hüdroisolatsioonikihiga, et välistada niiskuse pääs konstruktsiooni.

TTÜ uuringute järgi (Life IP BuildEST, 2023) on pinnases kasutamiseks sobivaim materjal just XPS, kuna selle pikaajaline veeimavus on väga väike. Keldrita hoonete ja madalvundamentide puhul soovitatakse külmakerke vältimiseks vähemalt 50 mm paksust XPS-kihti 1 m ulatuses vundamendi ümber ja kuni 1,5 m nurkades.

EPS-vahtplaat (penoplast)

Paisutatud polüstüreen ehk EPS on XPS-ist odavam, kuid selle veeimavus ja kokkusurumise oht on suuremad. EPS sobib kasutamiseks kuivemates pinnastes ja kohtades, kus pinnasevee tase on madal.

EPS on soojapidav ja kerge, mistõttu on see hea valik madalvundamentide või soklite soojustamiseks, kus niiskuskoormus on väiksem.
Et tagada konstruktsiooni vastupidavus, tuleb EPS-plaatide peale lisada veekindel hüdroisolatsioon ja vajadusel kaitsekiht (näiteks dreenmatt), mis juhib pinnasevee eemale.

Kui pinnas on pidevalt niiske või drenaaž puudulik, ei ole EPS soovitatav – sel juhul tuleks kasutada XPS-plaate.

PIR-plaat ehk jäik polüuretaanplaat

PIR-plaadid on väga kõrge soojapidavusega, sobides eriti hästi olukordadesse, kus ruumi on vähe ja soovitakse õhukest, kuid tõhusat soojustuskihti.
Need taluvad hästi survet ja niiskust, kuid ei sobi otsekontaktiks pinnasega ilma kaitsekihita.

PIR-plaate kasutatakse sageli põranda aluses isolatsioonis või vundamendi sisepinnal, kus on vaja suuremat energiatõhusust. Paigaldamisel tuleb hoolitseda, et niiskus ei pääseks plaadi taha – vastasel juhul väheneb selle isolatsioonivõime.

Vundamendi sokli soojustamine

Sokkel on vundamendi kõige haavatavam osa, sest see puutub kokku nii sademete, lume kui ka temperatuurikõikumistega.

TTÜ ehitusvigade uuring näitab, et soklite puhul esineb palju osaliselt soojustatud, viimistlemata või niiskuskahjustustega lahendusi, mis viivad külmasildade ja esteetiliste probleemideni.

Sokli soojustamisel kasutatakse XPS-plaate, mis taluvad hästi nii külma kui niiskust. Soojustus peab ulatuma vähemalt 30–50 cm sügavusele maapinda, katkestades külma liikumise koos horisontaalse perimeetri soojustusega.

Sokli pind tuleb katta krohv-, kivi- või metallviimistlusega, mitte puidu ega lubikrohvi ega tsementkiudplaadiga, mis võivad niiskuses laguneda.
Oluline on ka sademevee eemalejuhtimine ja veeplekkide korrektne kalle hoonest eemale.

Hüdroisolatsioon

Hüdroisolatsioon on vundamendisoojustuse alus. Kui vesi pääseb konstruktsiooni, kaotab ka parim soojustusmaterjal oma omadused.

• Enne soojustamist kaetakse vundament bituumenmastiksi, kummibituumenrullmaterjali või vedela hüdroisolatsiooniga.
• Isolatsioon peab ulatuma vähemalt 20–30 cm üle maapinna.
• Ebatasased pinnad tasandatakse ning vajadusel paigaldatakse ka drenaažitorustik, mis juhib liigvee eemale.
• Hüdroisolatsioonikiht tuleb alati paigaldada enne soojustust.

Fibo vundamendi soojustamine

Fibo plokkidest vundament on Eestis väga levinud, kuid selle poorne struktuur muudab selle niiskusele tundlikuks. Seetõttu on soojustamine ja hüdroisolatsioon eriti tähtsad.

Fibo vundamendi puhul kasutatakse tavaliselt XPS-plaate, mis liimitakse plokkpinnale pärast hüdroisolatsioonikihi paigaldamist. Soojustus peaks katma kogu vundamendi kõrguse ja jätkuma soklini.

Süsteemi täiendamiseks on soovitatav lisada toimiv drenaaž, et vesi ei jääks vundamendi taha seisma.

Paekivi vundamendi soojustamine

Maa sees asuvad paekivivundamendid on enamasti ebatasaselt laotud, mistõttu on nende soojustamine keerukam kui tänapäevaste betoonvundamentide puhul.

Kui sellisele pinnale paigaldada otse soojustusplaadid (XPS või EPS), jäävad nende taha täitmata õhukanalid, mille kaudu saab õhk liikuma ning paigaldatud soojustuse mõju väheneb. Halvemal juhul võib soojustamise efektiivsus olla peaaegu olematu.

Tulemuslik sooritus eeldab, et vundamendimüüri pind valmistatakse ette. Enne plaatide paigaldamist tuleb tühimikud ja ebaühtlused täita – kas krohviga või betooniseguga, et saada ühtlane ja täidetud alus. Alles seejärel saab soojustusplaadid paigaldada tihedalt vastu sirget pinda nii, et nende taha ei jääks tühimikke ega õhuvahesid.

Kuna aluspinna sirgeks ajamine on ajakulukas ja töömahukas, kasutatakse sageli ka vundamendi soojustamiseks pihustatavat PUR-vahtu. See täidab ebatasasused ja moodustab tühimike vaba soojustuskihi.

Oluline on aga kaitsta vahtu märgumise eest, sest ka siin täituvad niiskuse imendumisel poorid veega ja materjali soojapidavus väheneb märgatavalt. Seetõttu on oluline ka siin  hüdroisolatsioon ja drenaaž.

Laohoone vundamendi soojustamine

Tööstus- ja laohoonetes on vundamendid suure koormuse all ning soojustuse kvaliteet ning talu koormusele mõjutab otseselt energiatõhusust.

Selliste hoonete puhul kasutatakse kõrge survetugevusega XPS- või PIR-plaate, mis tagavad pikaealisuse ja mehaanilise tugevuse.

Soojustus tuleks planeerida koos põrandakütte ja hüdroisolatsioonisüsteemidega, et vältida külmasildade teket.

Vundamendi soojustamine seestpoolt – kas üldse mõistlik?

Vundamendi seestpoolt soojustamine on riskantne ja enamasti välditav lahendus. Kuigi tehniliselt on see võimalik, toob see kaasa suure kondensatsiooni- ja niiskuskahjustuse ohu.

Kui siseõhk on soe ja niiske ning väljas on külm, liigub veeaur konstruktsiooni suunas, kus see jahtub ja kondenseerub. Seestpoolt soojustades nihkub see kastepunkt vundamends sisse poole, mis tähendab, et niiskus koguneb seina sisekihtidesse.

See omakorda põhjustab hallitust, krohvi või viimistluse irdumist ning võib kahjustada konstruktsiooni terviklikkust. Seetõttu ei soovitata vundamenti seestpoolt soojustada, välja arvatud erandjuhtudel, kui väljastpoolt ligipääs on võimatu (näiteks ajaloolised hooned või tihedalt piiratud krundid).

Kui sisemine soojustus on vältimatu, peab kasutama auru läbilaskvaid ja niiskuskindlaid materjale ning tagama väga hea ventilatsiooni. Samuti tuleb enne tööde alustamist konsulteerida konstruktsioonide energiatõhusus spetsialistiga, kes hindab niiskusrežiimi ja võimalikku kondensatsiooni tekkekohta.

Kas vundamendi soojustamine peaks toimuma enne fassaadi soojustust?

Oluline pole tööde järjekord, vaid see, et vundamendi ja fassaadi soojustus oleks katkematu ning külmasilla vaba. Sõlm tuleb lahendada nii, et mõlemad kihid kohtuvad tihedalt ja ühes tasapinnas katkestamatult. Kui fassaad on juba tehtud, saab vundamendi soojustada ka hiljem – tähtis on lahendus läbi mõelda ning, et kihid oleksid omavahel katkestuseta seotud ja liitekoht tihendatud.

Vundamendi soojustamise hind

Vundamendi soojustamise hind sõltub materjalidest, erinevate töölõikude arvust, mahust ja keerukusest.

Keskmiselt jääb hind 15–50 euro vahele ruutmeetri kohta. Õigesti tehtud soojustus vähendab küttekulusid ning tagab, et hoone konstruktsioonid püsivad tugevad ja kuivad aastakümneid.

Kokkuvõte

Vundamendi soojustamine ei ole pelgalt üks ehitusetapp, vaid oluline osa kogu hoone toimivusest ja energiatõhususest. Korralikult teostatud soojustus vähendab soojakadusid, kaitseb konstruktsioone niiskuse ja külmakergete eest ning tagab stabiilse sisekliima ka kõige külmemal talvel.

Tulemuslik lahendus sünnib siis, kui valitakse õiged materjalid ja arvestatakse pinnase, konstruktsiooni ning niiskusrežiimi eripärasid. Hästi planeeritud töö tähendab, et soojustus, hüdroisolatsioon ja drenaaž moodustavad toimiva terviku, mis kaitseb vundamenti aastakümneid.

Vundamendi soojustamine on seega investeering hoone pikaealisusse, mille puhul pealiskaudsus maksab hiljem kordades rohkem kui läbimõeldud teostus.

Kui soovid, et su vundamendi soojustus oleks tehtud vastupidavalt, energiatõhusalt ja ilma külmasildadeta, siis vali CoralRoof. Meie spetsialistid teevad töö korralikult – nii püsib sinu hoone soe, kuiv ja tugev aastakümneid.