Plaatvundamendi ehitus – Kõik mida selle kohta teadma pead!

Plaatvundament on tänapäeval üks levinumaid vundamenditüüpe, eriti energiatõhusate ja madalate hoonete puhul. Vundamendi ehitamisel sobib see hästi nii eramutele kui ka väiksematele korterelamutele, pakkudes head soojuspidavust ja ühtlast koormuse jaotust.

Mis on plaatvundament

Plaatvundament on monoliitne raudbetoonist plaat, mis katab kogu hoonealuse pinna. See jaotab hoone koormuse ühtlaselt aluspinnale, vähendades vajumise riski. Tavaliselt on plaadi paksus 10–15 cm, kuid see võib varieeruda sõltuvalt hoone kaalust ja pinnase omadustest. Plaatvundamendi ehitamise käigus rajatakse nii vundament kui ka põrandaküttetorustikuga varustatud betoonist aluspõrand ühe korraga.

Plaatvundamendi ehitamine eramajale

Eramu plaatvundamendi ehitus hõlmab mitmeid etappe:

1. Projekteerimine: Koostatakse vundamendi projekt, mis arvestab hoone koormusi ja pinnase omadusi.
2. Pinnasetööd: Eemaldatakse huumuskiht ja vajadusel asendatakse nõrk pinnas sobiva täitematerjaliga.
3. Aluspinna ettevalmistus: Paigaldatakse geotekstiil, killustikukiht ja tihendatakse see korralikult.
4. Soojustus: Paigaldatakse EPS- või XPS-soojustusplaadid, mis tagavad vundamendi soojapidavuse.
5. Armeerimine: Paigaldatakse armatuurvõrk vastavalt projektile, et tagada plaadi tugevus.
6. Betoonivalu: Valatakse betoon, mis tihendatakse ja silutakse.
7. Järelhooldus: Betooni niisutatakse ja kaitstakse kuivamise ajal pragunemise vältimiseks.

Plaatvundamendi lõige

Plaatvundamendi lõige näitab erinevate kihtide paigutust:

• Pinnas
• Geotekstiil
• Täitematerjal (tavaliselt 400 mm)
• Soojustuskiht (EPS/XPS, paksus sõltub projektist)
• Armeeritud betoonplaat (paksus 80–120 mm)

Korrektne lahendus tagab vundamendi stabiilsuse ja soojapidavuse.

Plaatvundament joonis

Plaatvundamendi joonis sisaldab teavet vundamendi mõõtmete, armeerimise, soojustuse ja teiste konstruktsioonielementide kohta. See on oluline tööriist ehitajale, tagades täpse ja kvaliteetse ehituse.

Plaatvundament sõlm

Plaatvundamendi sõlm kirjeldab detailset ühendust vundamendi ja seinakonstruktsiooni vahel. Oluline on tagada külmasildade puudumine ja niiskustõke, kasutades sobivaid materjale ja paigaldusviise.

Mitteköetav plaatvundament

Mitteköetava hoone puhul võib plaatvundament olla ilma põrandakütteta, kuid siiski on soovitatav paigaldada soojustus, et vältida külmakerkeid ja tagada konstruktsiooni pikaealisus.

Plaatvundamendi armeering

Armeerimine on plaatvundamendi tugevuse tagamiseks hädavajalik. Armeering rajatakse kahes etapis, kõigepealt armatuurvarrastest ja rangisest seotud rostvärgist ning seejärel asetatakse sinna peake armatuurvõrk mis ülatub üle kogu põranda. Armatuurvardad on läbimõõduga 8–12 mm, paigutatud vastavalt projekteerija juhistele.

Plaatvundamendi aluspind

Aluspind peab olema stabiilne ja hästi tihendatud. Tavaliselt kasutatakse liiva, kruusa või peakivisõelmeid mille peale paigaldatakse geotekstiil ja soojustusmaterjalid. Oluline on vältida pinnase vajumist, mis võib põhjustada vundamendi pragunemist.

Plaatvundament ja kivifassaad

Kivifassaadi puhul tuleb arvestada selle suurema kaaluga. See tähendab, et plaatvundament peab olema projekteeritud suurematele koormustele vastu pidama, kasutades sobivat armeerimist ja betooniklassi. Kõiki vundamendile mõjuvaid koormusi võtab projekteerija arvesse teie vundamendi projekteerimise käigus.

Plaatvundamendi tugevus

Plaatvundamendi tugevus sõltub betooni kvaliteedist, armeerimisest ja aluspinna ettevalmistusest. Tavaliselt kasutatakse betooni klassi C25/30 või C30/37t, tagamaks piisava survetugevuse ja vastupidavuse. Oluline on aluspinna etevalmistus, piisavad kaitsekihid, ning armatuurvõrgu korrektne paiknemine põrandaplaadiga osas.

Tugev plaatvundament on eduka ehituse alus. Usalda meie spetsialiste, et kõik kihid saaks õigesti paika. Küsi nõu või telli töö juba täna!