Postvundamendi ehitus – Kõik mida selle kohta teadma pead!

Postvundament on levinuim lahendus kerghoonete – nagu terrassid, suvilad, väliköögid ja aiamajad – vundamendina. Selle rajamine on kiire, materjalikulu väike ning ka töömahud on võrreldes lint- või plaatvundamendiga tunduvalt väiksemad.

Postvundamendi puhul ei rajata koormust kandvat plaati ega lintvundamenti – selle asemel toetub hoone üksikutele betoonpostidele, mis kantakse pinnasesse alla külmumispiiri.

Oluline on eristada postvundamenti ja vaiavundamenti:

• Postvundament sobib kergemate ehitiste alla, kaevatakse tavaliselt käsitsi või puuritakse, ja valatakse kohapeal.
• Vaiavundament seevastu kasutatakse raskemate konstruktsioonide puhul – vaiad rammitakse või puuritakse kandvasse aluskihini (nt paekivini) spetsiaalse tehnikaga.

Mis on postvundament?

Postvundament koosneb pinnasesse valatud betoonpostidest, mis on valatud vähemalt 1,2 m sügavusele (külmumispiir) ning nende alla tehakse killustikust või kruusast aluspadi. Augu võib kaevata kas käsitsi või kasutada selles pinnasepuuri. Postide vahele ehitatakse tihti puidust või metallist talastik, millele toetub ülejäänud konstruktsioon. Eriti levinud on postvundament just terrasside, kergete puitkonstruktsioonide ja väike ehitiste rajamisel, kuna see tagab hea ventilatsiooni põranda alla ja lihtsustab ehitust. Postvundamendi ehitamine eramajale

Postvundamendi ehitamine eramajale

Eramu puhul postvundamenti kasutatakse harvem, ent see on sobilik väiksemate kõrvalhoonete või kergete suvilate puhul. Eramu postvundament nõuab hoolikat palneerimist ja kandevõime hindamist. Vundamendi ehitamine algab pinnaseuuringu, planeerimise ja täpse paigutuse mahamärkimisega. Seejärel eemaldatakse pealmine kasvupinnas ja puuritakse või kaevatakse augud vähemalt 1,2m sügavusele. Augud täidetakse valuvormiga (nt PVC-toru, ventilatsioonitoru või paberhülss), armeeritakse ning valatakse betooniga.

Fibo kasutamine postvundamendi ehitamisel

Fibo plokid on klassikaline lahendus, kuid mitte ainus. Fibo postide ladumine on lihtne – plokid ladutakse kihiti, sisemusse asetatakse armatuur ning kogu post valatakse betooniga täis.

Alternatiivsed ehitusplokid:

• Columbia plokid
• StoneRock betoonplokid
• Teised betoonist õõnesplokid

Kõik need sobivad sarnasel põhimõttel kasutamiseks – olenevalt saadavusest ja eelistustest.

Postvundamendi soojustus

Postvundamendi korral soojustatakse minnasest põrandasse tõusvad kommunikatsionid ning hoone põrandaalune samuti nagu tuulutatava põranda puhul

Postvundament palkmajale

Palkmajade puhul on postvundament väga praktiline – see tagab hea tuulutuse, tõstab palgid niiskest pinnastest kõrgemale ning lihtsustab hooldust. Palkmaja vajab samas väga täpset postide paigutust ja stabiilsust, sest palgid vajuvad aja jooksul – mistõttu peab konstruktsioon jääma ühtlaselt koormatud.

Postvundament paekivile

Paekivine pinnas on ideaalne tugevatele konstruktsioonidele. Kui paekivi asub kõrgemal kui külmumispiir on oma olemuselt tegemist kannvundamendiga mis nõuab kindalsti horisontaalset lisasoojustus vältimaks külmakerkeid.

Milline on postvundamendi kandevõime?

Kandevõime määravad postide läbimõõt, betooni klass, armeerimine ja pinnase tüüp. Kui planeeritav hoone on raskem, tuleks kindlasti teha geotehniline uuring, konsulteerida konstruktoriga ja vajadusel valida suurema läbimõõduga postid ning kasutada vajalikul hulgal armatuuri.

Postvundament joonis

Ehitusjoonis näitab ära postide täpsed asukohad, läbimõõdud, sügavuse, armatuuri paiknemise ja ühendused hoone karkassiga. Joonise olemasolu lihtsustab nii tööde teostamist kui ka lubade taotlemist ning on vajalik kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Eelnevalt paberil läbi mängides on võimalik hoida ära kulukad eksimused töö käigus.

Postvundamendi valamine kihiti

Betooni valamine kihiti tähendab, et post ei täideta ühe korraga, vaid näiteks 30–40 cm kaupa, iga kiht eraldi tihendades (vibreerides). See tagab betooni tiheduse ning välistab tühimike ja nõrkade kohtade tekke.

Pinnase puurimine

Pinnase aukude puurimine on üks postvundamendi kriitilisemaid etappe, kuna nõuab täpsust ja kindlat kätt. Seda saab teha kas käsipuuriga (kergematel juhtudel) või mootori jõul töötava puurseadmega. Sügavamate ja suuremate aukude puhul kasutatakse traktori või ekskavaatoriga puurseadmeid.

Kas valuvormiks valida paber-, kanalisatsiooni- või ventilatsioonitoru?

Kõik kolm sobivad valuvormiks, valik sõltub:

• Eelarvest – pabertoru on soodsaim lahendus ja kergesti töödeldav.
• Niiskustingimustest – PVC või ventilatsioonitoru peab paremini vastu sademetele.
• Kasutusmugavusest – ventilatsioonitoru sobib jääkmaterjalina ja on hästi lõigatav.

Kasuta olemasolevaid jääke – torujuppe, ventilatsioonitoru osi või PVC-torusid. Kuluefektiivne ja keskkonnasõbralik.

Milline on postvundamendi hind?

Hind sõltub väga paljudest teguritest: postide arvust, sügavusest, torude või plokkide kasutamisest, töömahust ja betooni kogusest. Üldiselt võib arvestada, et ühe posti maksumus jääb vahemikku 50–150 eurot, kuid täpse hinna selgitab välja kohapealne hinnapakkumine koos pinnaseuuringuga.

Vundamendi rajamine on töö, kus vead maksavad hiljem kätte – seetõttu tasub see usaldada kogenud spetsialistidele. Kui soovid kindlat tulemust ja professionaalset teostust, võta meiega ühendust!