Mis on radoonitõke ja kuidas paigaldada radoonikile?

Maapõuest kerkiv radoon võib jõuda eluruumidesse ja suurendada kopsuvähi ohtu. Allpool selgitame, kuidas radoonikile, kaevud ja vedelmembraanid töötavad radooni tõkestamisel ning millistes oludes eelistada üht või teist meetodit.

Mis on radoon?

Radoon on loomulik radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas ja mis võib levida meie eluruumidesse, kus see kujutab pikaajaliselt ohtu tervisele. Eriti ohtlik on radoon siseruumides, kuna selle pikaajaline sissehingamine suurendab kopsuvähi riski. Seetõttu on ehituses oluline rakendada tõhusaid meetmeid radooni leviku tõkestamiseks. Üheks peamiseks ja tõhusaks kaitseks on radoonitõkke membraani ehk radoonitõkke kile paigaldamine hoonete ehitamisel.

Mis on radoonikile?

Radoonitõkke membraan on spetsiaalne kilematerjal, mis on loodud takistama radooni pääsemist hoonete siseruumidesse. Seda kasutatakse tavaliselt hoonete aluspinnases või betoonplaadi all. Lisaks radoonitõkkeks olemisele võib see kile toimida ka aurutõkkena, hoides ära niiskuse imbumise hoone konstruktsioonidesse ja seeläbi parandades hoone energiatõhusust.

Radoonitõkkekile paigaldus soojuskihi vahele

Turvalisuse ja pikaajalise kaitse huvides on soovitatav paigaldada radoonitõkke membraan soojustuskihtide vahele. See vähendab riski, et kile vigastatakse ehitustööde käigus. Soojustusmaterjalide vahel on membraan kaitstud füüsiliste kahjustuste eest ja see tagab radoonitõkke efektiivsuse kogu hoone eluea jooksul.

Lisaks tuleks kõik membraanil olevad läbiviigud korralikult teipida. See hoiab ära õhuleke ning aitab säilitada radoonitõkke membraani terviklikkust. Hea teipimine ja membraani hoolikas paigaldus kindlustavad, et süsteem toimib tõhusalt nii aurutõkkena kui ka radoonitõkkena.

Kas kile võib paigaldada betoonplaadi alla?

Jah, radoonitõkkekile saab paigaldada ka betoonplaadi alla ning sel juhul täidab see ka aurutõkke ülesannet. Siiski tasub meeles pidada, et betoonplaadi alla paigaldatud kile on eriti tundlik vigastuste suhtes, mis võivad tekkida armeerimistööde käigus. Armeerimist teostades on riskid suured, et membraani katki minnes võib radoon ikkagi hoonesse tungida ja tõkke tõhusus langeb märkimisväärselt.

Mis on radoonikaev ja kuidas seda kasutatakse?

Radoonikaevud toimivad ventilatsiooni süsteemina, mille abil suunatakse radooni sisaldav õhk hoone aluspinnasest ohutult väljapoole, takistades radooni tungimist siseruumidesse. Radoonikaevu kasutamine on eriti efektiivne kõrgema radoonisisaldusega aladel ning seda soovitatakse tihti koos radoonitõkke membraaniga, et saavutada maksimaalne kaitse.

Üldjuhul on radoonikaevude kasutamisel vajalik kasutada ka radoonitõkkemembraani, et saavutada soovitud tulemus.

Keerulistes olukordades tuleb appi vedelmembraan

Vedelmembraanid on paindlik ja praktiline lahendus keerukamate pindade katmiseks. Neid kantakse pihusti või pintsliga aluspinnale, moodustades ühtlase ja tiheda kattekihi, mis kaitseb nii radooni kui niiskuse eest. Vedelmembraan sobib eriti hästi ebaühtlastele pindadele ja raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, kus kile paigaldamine oleks keeruline. Oluline on jälgida, et vedelmembraani kiht oleks ühtlane ja piisava paksusega, et tagada efektiivne kaitse.

Kuidas teada, kas ehitatav hoone asub radooniriski alas?

Vajadus radoonitõkke järele sõltub hoone asukohast ja piirkonna radoonitasemest. Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on tehtud radooniriski kaardistamine, mis aitab kindlaks määrata, millised alad on radooniohtlikumad. Siin on mõned sammud, mis aitavad sul otsustada, kas radoonitõke on vajalik:

1. Kontrolli radoonikaarti

Eestis on olemas radooniriski kaardid, mis näitavad radoonitaseme erinevates piirkondades. Radoonitase võib varieeruda isegi üsna väikese vahemaa ulatuses, seega on soovitatav vaadata oma täpse asukoha infot. Radoonitaseme kaart on saadaval Keskkonnaministeeriumi ja Terviseameti veebilehtedel.

2. Piirkonna maapinna tüübi hindamine

Radoonitase sõltub paljuski maa-alustest kivimitest ja pinnasest. Radooni kontsentratsioon võib olla kõrge aladel, kus on palju graniiti, lubjakivi või muid radioaktiivseid kivimeid. Liivased ja poorsemad pinnased soodustavad radooni liikumist ülespoole ja suurendavad selle riski.

3. Ehitusnormide ja -määruste järgimine

Eesti ehitusnormid võivad osutada radoonitõkke vajadusele teatud piirkondades. Kui hoone asub radooniohtlikud alal, võivad kohalikud normid nõuda radoonitõkke membraani paigaldamist. Eriti oluline on seda jälgida uute hoonete ehitamisel.

4. Radoonitaseme mõõtmine

Kui sul on kahtlus, et ehitusplatsil võib olla kõrge radoonitase, saad lasta teha radoonimõõtmised. Seda saab teha hoone aluspinnase proovide abil või pärast vundamendi valmimist, enne hoone kasutuselevõttu. Kui radoonitaseme test näitab kõrget kontsentratsiooni, on radoonitõkke membraan kindlasti vajalik.

5. Arhitektide ja inseneride nõuanded

Kui ehituse projekt hõlmab ala, kus radooniriski tase pole selge, tasub alati konsulteerida ekspertidega, kes oskavad nõustada ka kohalikku pinnase tüübist tulenevaid riske. Eriala spetsialistidel on tihti juurdepääs täpsematele kaartidele ja mõõtmisandmetele.

Kokkuvõtteks

Radooni eest kaitsmine on oluline samm, et tagada meie kodude ja eluruumide ohutus ja tervislikkus. Radoonitõkke membraan on kõige levinum lahendus, mis pakub tõhusat kaitset, kui see paigaldada õiges kohas ja hoolikalt teipida. Radoonikaevud lisavad sellele lahendusele tugeva ventilatsiooni, hajutades radooni ohutult eemale, ning vedelmembraanid võimaldavad kaitsta ka ebaühtlaseid ja keerulisi pindu. Kasutades neid meetodeid targalt ja vajadusel koos, tagame kodu radoonivaba ja tervisliku elukeskkonna!