Kuidas käib vana maja vundamendi soojustamine?

Vana maja renoveerimisel on üks olulisemaid etappe vundamendi soojustamine. Aastakümnete jooksul on hoone aluspind saanud oma osa niiskusest, külmakergetest ja temperatuurimuutustest, mistõttu tuleb tööde kavandamisel arvestada nii konstruktsiooni seisukorra, pinnase omaduste kui ka niiskusrežiimiga.

Õigesti teostatud soojustus ja drenaaži süsteem parandab hoone energiatõhusust, vähendab küttekulusid ja tagab, et seinad ning põrandad püsivad soojad ja kuivad ka talvistes oludes. Samas tuleb vältida lahendusi, mis rikuvad vana konstruktsiooni loomuliku niiskusrežiimi või tekitavad külmasildu.

Enne tööde alustamist hinda vundamendi seisukorda

Vana vundamendi soojustamine algab alati seisundi hindamisest. Tuleb kontrollida, kas konstruktsioon on pragudeta, stabiilne ja kuiv.

Kui vundament on osaliselt lagunenud, tuleb esmalt korrastada müüritis, taastada müüriiosad, parandada drenaaž, stabiliseerida olukord.

Enne soojustamist tuleb esmalt jagu saada niiskusest sest märjale pinnale paigaldatud isolatsioon ei toimi. See on üks levinumaid vigu, mis põhjustab hiljem hallitust ja pinnakatete irdumist.

Sobivad materjalid vana vundamendi soojustamiseks

Vana vundamendi soojustamisel tuleb lähtuda materjali omadustest ja konstruktsiooni seisukorrast. Eesmärk on parandada soojapidavust ilma niiskust konstruktsiooni lõksu jätmata. Enne töö alustamist tuleb hinnata, kas vundament vajab lisaks soojustusele ka parandamist või niiskuskaitse tugevdamist – alles siis saab valida sobiva soojustusmaterjali ja paigaldusviisi.

Pae- või maakivivundament

Selline vundament on enamasti ebatasane, mistõttu ei saa plaate lihtsalt vastu seina kinnitada. Enne soojustust tuleb täita ebatasasused ja tühimikud krohvi või betooniseguga.

Kui pind on sirge, saab kasutada XPS- või EPS-plaate, mis kinnitatakse tihedalt vastu aluspinda. Oluline on, et plaatide taha ei jääks tühimikke.

Kuna töö on aeganõudev, kasutatakse mõnikord pihustatavat PUR-vahtu, mis täidab tühimikud ja moodustab ühtlase soojustuskihi. Kuid ka seda lahendust tuleb alati kaitsta niiskuse eest, sest märgunud vaht kaotab oma soojustusvõime.

Betoonvundament

Kui vana maja on ehitatud juba siledapinnaga betoonvundamendile, võib kasutada XPS-plaate, millel on väga madal veeimavus ja hea survetugevus.
Enne paigaldust tuleb vundament katta hüdroisolatsiooniga, mis ulatub vähemalt 20–30 cm üle maapinna, ja lisada vajadusel drenaažitorustik, mis juhib vee konstruktsioonist eemale.

Soojustamise tööjärjekord

Toimiva niiskusrežiimiga tulemus saavutatakse, kui soojustamine tehakse väljastpoolt, mitte seest.

Tööde käik peaks olema järgmine:

1. Vundament kaevatakse lahti, pind puhastatakse ja tasandatakse, seejärel paigaldatakse hüdroisolatsioon, millele järgneb soojustus (XPS või EPS).
2. Soojustuse peale kantakse kaitsekiht, näiteks dreenmatt, ning vajadusel paigaldatakse drenaažitorustik.
3. Täitepinnas laotatakse tagasi kihiti ja tihendatakse, et vältida pinnase vajumist.
4. Paigaldatakse ka horisontaalne perimeetri soojustus.
5. Sokliosa ühendatakse fassaadi soojustusega nii, et soojustus oleks katkematu ja külmasillad välditud. Paigaldatud horisontaalne koormusttaluv soojustus kaetakse pinnasega.

Niiskuskaitse ja drenaaž – vana hoone puhul kriitilise tähtsusega

Paljudes vanades majades on drenaaž puudulik või aastakümnete jooksul ummistunud.
Enne soojustust tuleb kontrollida, kas pinnas vundamendi kõrval kuivab piisavalt kiiresti ning kas sademevesi juhitakse hoonest eemale.
Kui vesi jääb konstruktsiooni taha seisma, on oht, et isolatsioon märgub ja kaotab oma toimivuse.

Õigesti tehtud hüdroisolatsioon ja drenaaž on eelduseks, et soojustus kestaks ja hoone konstruktsioonid püsiksid kuivad.

Hüdroisolatsioonikihi ülemine serv peab ulatuma vähemalt 20–30 cm üle maapinna ning olema visuaalselt kontrollitav, mitte varjatud pinnase alla.

Levinumad vead vana vundamendi soojustamisel

Vigade vältimiseks tuleks teada, mida mitte teha. Kõige sagedamini põhjustavad probleeme:

• märjale pinnale tehtud soojustus;
• drenaaži puudumine;
• valed materjalid (liiga aurutihedad või niiskustundlikud);
• ainult sokliosale tehtud soojustus ning valesti ühendatud vundamendi ja fassaadi soojustus.

Kõik need vead vähendavad soojustuse efektiivsust ja lühendavad konstruktsiooni eluiga.

Tutvu kindlasti ka TalTechi spetsialistide uuringuga

Enne tööde planeerimist tasub kindlasti tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) spetsialistide uuringuga “Insulation of Residential Building Foundations” (2023), mis valmis Euroopa Liidu ja Eesti riigi toetatud programmi Life IP BuildEST raames.

Uuring käsitleb reaalseid näiteid, tüüpilisi vigu ja tehnilisi soovitusi, mis aitavad vältida ehitustööde käigus tehtavaid vigu.

Raportis rõhutatakse, et suur osa renoveerimisvigadest on seotud ebapiisava hüdroisolatsiooni, puuduliku drenaaži ja külmasildadega.

Vana maja vundamendi soojustamise maksumus

Vana maja vundamendi soojustamise hind sõltub tööde mahust, konstruktsiooni seisukorrast ja kasutatavatest materjalidest. Kui tuleb teha kaevetöid, drenaaži ja niiskustõkkeid, jääb hind tavaliselt 40–80 euro vahele ruutmeetri kohta. Kuigi töö võib esmapilgul tunduda kulukas, on see investeering, mis vähendab energiakulusid ja pikendab hoone eluiga, hoides konstruktsiooni tervena.

Kokkuvõte

Vana maja vundamendi soojustamine nõuab teadmisi, täpsust ja kannatlikkust.
See ei ole töö, mida teha kiirustades ega „lihtsalt plaadid peale“ põhimõttel.
Edukas tulemus sünnib siis, kui tööde kavandamisel arvestatakse hoone konstruktsiooni eripära, pinnase niiskusolusid ja sobivaid materjale.

Põhjalikult kavandatud lahendus on alati soodsam kui hilisem järjekordne remontimine.