Vesipõrandaküte – Kõik mida selle kohta teadma pead!

Kaasaegne kodu nõuab küttelahendust, mis oleks mitte ainult energiatõhus, vaid tagaks ka tervisliku sisekliima ja ülima mugavuse. Vesipõrandaküte on tänapäevases ehituses muutunud vaieldamatuks standardiks, pakkudes lahendust, mis vabastab seinapinnad ja jaotab soojuse ruumis füüsikaliselt kõige optimaalsemal viisil.

Õigesti projekteeritud ja paigaldatud süsteem on vundamendiks madalatele küttekuludele ning pikaajalisele ehituskvaliteedile.

Mis on vesipõrandaküte ja miks seda eelistada?

Vesipõrandaküte on madalatemperatuuriline küttesüsteem, kus põrandakonstruktsiooni sisse integreeritud torustikus ringleb soojuskandja (tavaliselt vesi või glükoolisegu), muutes kogu põrandapinna suureks ja efektiivseks soojusallikaks. Erinevalt lokaalsetest küttekehadest, nagu radiaatorid, mis töötavad konvektsiooni põhimõttel, toimib põrandaküte suures osas soojuskiirguse teel.

Soojusmugavus ja füüsika

Inimese soojusmugavus sõltub suurel määral ümbritsevate pindade temperatuurist, mitte ainult õhutemperatuurist.

• Vertikaalne temperatuurijaotus: Ideaalne temperatuuriprofiil ruumis on “jalad soojas, pea jahedam”. Vesipõrandaküte saavutab selle loomulikult, hoides põrandapinna temperatuuri vahemikus 23–29 °C ja lastes temperatuuril lae suunas kergelt langeda.

• Operatiivtemperatuur: Kuna põrandaküte kiirgab soojust otse kehale ja pindadele, tuntakse ruumi soojana juba madalama õhutemperatuuri juures (nt 20 °C) võrreldes radiaatorküttega (mis vajab sama tunde tekitamiseks ca 22 °C). Iga kraad madalam õhutemperatuur vähendab küttekulusid ligikaudu 5-7%.

• Õhu liikumine ja tolm: Kuna puudub intensiivne õhuringlus (konvektsioon), mida tekitavad kuumad radiaatorid, keerleb ruumis vähem tolmu. See on kriitilise tähtsusega allergikutele ja astmaatikutele.

Energiatõhusus ja soojuspumbad

Vesipõrandakütte suurim eelis seisneb selle madalas töötemperatuuris.

• Pealevoolu temperatuur: Kui radiaatorid vajavad efektiivseks tööks sageli 50–70 °C vett, siis põrandaküttele piisab sõltuvalt välistemperatuurist ja maja soojustusest 25–35 °C veest.

• Soojuspumba kasutegur (COP): Mida madalam on soojuspumba poolt toodetava vee temperatuur, seda kõrgem on seadme kasutegur. Põrandaküte on ideaalne partner maasoojuspumpadele ja õhk-vesi soojuspumpadele, võimaldades neil töötada maksimaalse efektiivsusega.

Süsteemi komponendid – Materjalide süvaanalüüs

Kvaliteetne küttesüsteem koosneb komponentidest, mis peavad vastu pidama aastakümneid betooni sees. Materjalide valikul ei tohi teha järeleandmisi, sest hilisem parandamine on äärmiselt kulukas ja töömahukas.

1. Küttetorustik: PEX vs PE-RT vs Alupex

Torustik on süsteemi kõige kriitilisem osa. Tänapäeval kasutatakse peamiselt kolme tüüpi plasttorusid, millel kõigil on oma spetsiifilised omadused.

Omadus	PEX-a (Ristseotud polüetüleen)	PE-RT (Kõrgendatud temp. taluvusega polüetüleen)	Alupex (Komposiittoru)
Struktuur	Keemiliselt ristseotud molekulaarstruktuur	Modifitseeritud molekulaarstruktuur, ilma ristseosteta	PEX või PE-RT sise- ja väliskiht, alumiinium vahel
Painduvus	Väga hea, “mäluga” materjal	Hea, kuid jäigem külmas	Hoiab kuju, lihtne paigaldada
Hapnikutõke	EVOH kiht välispinnal või keskel	EVOH kiht	Alumiiniumkiht on 100% hapnikutihe
Kasutusala	Põrandaküte, tarbevesi	Põrandaküte (madalam temp)	Põrandaküte, radiaatorküte, tarbevesi
Vastupidavus	Suurepärane kuumataluvus ja eluiga	Hea, kuid tundlikum kõrgetele t°	Väga hea, kuid kihtide eraldumise risk odavatel toodetel

Millele tähelepanu pöörata toru valikul:

• Hapnikudifusiooni tõke: Toru peab olema hapnikutihe (DIN 4726 standard), et vältida hapniku imbumist küttevette, mis põhjustaks metallosade (katel, pumbad, ventiilid) korrosiooni.

• Läbimõõt: Eramajades on standardiks 20 mm või 16 mm toru.

  • 16 mm: Sobib hästi magamistubadesse ja tihedama sammuga (150 mm) paigalduseks. Maksimaalne kontuuri pikkus ca 70–80 m.

  • 20 mm: Kasutatakse suuremate pindade puhul (elutoad, avatud köögid), võimaldades pikemaid kontuure (kuni 100 m) ja väiksemat hüdraulilist takistust.

2. Jaotuskollektorid ja segusõlmed

Kollektor on süsteemi juhtimiskeskus, kust vesi jaguneb erinevate ruumide (kontuuride) vahel.

• Materjal: Kvaliteetsed kollektorid on valmistatud roostevabast terasest või erimessingust, mis on tsingikao kindel. Plastkollektorid on samuti levinud tänu oma korrosioonikindlusele ja headele soojusisolatsiooni omadustele.

• Vooluhulga indikaatorid: Igal kontuuril peaks olema pealevoolul vooluhulga mõõtur (l/min), mis võimaldab süsteemi hüdrauliliselt tasakaalustada. Ilma nendeta on väga raske tagada, et vesi jõuaks võrdselt nii lühikestesse kui pikkadesse torudesse.

• Segusõlm: Kui maja kütteallikas väljastab kõrget temperatuuri (nt tahkeküttekatel või kaugküte), on vaja kollektori ette paigaldada segusõlm koos tsirkulatsioonipumbaga, mis segab kuuma vee tagasivoolu jahedama veega, et saavutada põrandaküttele sobiv temperatuur.

3. Soojustusmaterjalid (EPS, XPS)

Põrandakütte efektiivsus sõltub otseselt sellest, kui hästi on takistatud soojuse liikumine allapoole (maapinda või keldrisse).

• EPS (Vahtpolüstürool): Levinuim materjal. Põrandates kasutatakse vähemalt koormustaluvusega EPS 80 või EPS 100. Number näitab survetugevust kPa-des 10% deformatsiooni juures.

  • Eramaja tavapõrandad: EPS 80 / EPS 100.

  • Garaažid ja tehnilised ruumid: EPS 150 / EPS 200.

• XPS (Ekstrudeeritud polüstürool): Suurema survetugevuse ja väiksema veeimavusega materjal. Soovitatav kasutada niisketes ruumides ja väga suure koormusega aladel.

• Kihi paksus:

  • Maapinnale toetuv põrand: Soovituslik soojustuse paksus tänapäevaste normide järgi on 200–300 mm (nt 2-3 kihti 100 mm plaate).

  • Renoveerimine ja vahelaed: Minimaalne paksus torustiku all peaks olema 30–50 mm, kuid see sõltub aluskonstruktsioonist ja ruumist allpool.

4. Betoon ja valumaterjalid

Betoonikiht ei ole ainult torude kaitseks, vaid toimib soojussalvestina ja -jaotajana.

• Tavabetoon: Levinuim lahendus. Nõuab armeerimist võrguga.

• Fiiberbetoon: Betoonile on lisatud polüpropüleen- või teraskiud, mis vähendavad pragunemisohtu ja suurendavad tõmbetugevust.

• Kipsivalu (Anhydrite): Isenivelleeruv segu, mis on parema soojusjuhtivusega kui betoon ja ümbritseb torud tihedalt ilma õhutaskuteta. Sobib õhemate kihtide (35-40 mm) valamiseks ja reageerib temperatuuri muutustele kiiremini.

Paigaldusviisid: Märg vs Kuiv paigaldus

Sõltuvalt hoone konstruktsioonist ja otstarbest valitakse sobiv paigaldusmeetod.

A) Märgpaigaldus (betoonivalu)

See on klassikaline ja levinuim meetod uusehitiste esimesel korrusel. Torud kinnitatakse soojustuse peale ja valatakse betooni sisse.

Eelised:

• Suur soojusinertsi ja salvestusvõime.

• Madalam ehitusmaksumus (materjalid on odavamad).

• Väga stabiilne ja tugev aluspind.

Puudused:

• Suur kaal (betoonikiht ca 80 mm kaalub ~180-200 kg/m²), mis ei sobi sageli puitvahelagedele.

• Pikk kuivamisaeg (3-4 nädalat) enne kütmise ja põrandakatte paigaldamist.

• Aeglane reaktsioon temperatuuri muutmisele (suur inerts).

B) Kuivpaigaldus (kergplaadid ja puitpõrandad)

Kasutatakse renoveerimisel või puitkarkassmajade teisel korrusel, kus betooni raskus on lubamatu. Torud paigaldatakse spetsiaalsetesse soontega plaatidesse (EPS või puitlaast), mis on kaetud soojust jaotava alumiiniumkihiga.

Eelised:

• Kerge kaal (süsteem kaalub vaid 20-30 kg/m²).

• Madal ehituskõrgus (alates 20-30 mm).

• Kiire reageerimine (väike soojusmahtuvus kütab ruumi kiiresti soojaks).

• Puudub betooni kuivamise ooteaeg.

Puudused:

• Kõrgem materjali maksumus (spetsiaalplaadid on kallimad).

• Väiksem soojussalvestusvõime (ruum jahtub kiiremini, kui küte lakkab).

Samm-sammuline paigaldusjuhend: Märgpaigaldus

Järgnev juhend keskendub klassikalisele betoonivaluga lahendusele, mis on kõige levinum eramuehituses. Järgi neid samme täpselt, et tagada kauakestev tulemus.

1. Ettevalmistustööd ja aluspinna rajamine

Kvaliteetne põrand algab altpoolt. Ebatasane või vajuv aluspind rikub hiljem kogu põrandakütte ja parketi.

• Pinnase eemaldamine: Eemalda huumuskiht ja asenda see liiva või killustikpadjaga.

• Tihendamine: Tihenda täitepinnas kihtide kaupa vibraatoriga. See on kriitiline samm vajumiste vältimiseks.

• Tasandamine: Aluspind peab olema loodis. Vajadusel silu pealmine kiht peenkillustiku või liivaga.

• Kommunikatsioonid: Paigaldatakse aluspinnasesse ja soojustuskihtide vahele.

2. Niiskustõkke ja radoonitõkke paigaldus

Maapinnast tulev niiskus ja radoonigaas on ohud, mida tuleb tõrjuda.

• Materjal: Kasuta spetsiaalset radoonikilet või vähemalt 0,2 mm paksust ehituskilet.

• Paigaldus: Kile paigaldatakse tavaliselt soojustuse alla või kihtide vahele. Radoonikile puhul tuleb kõik liitekohad hermeetiliselt teipida ja ühendada radoonikaevuga (kui see on projektis).

• Ülekatted: Paanide ülekate peab olema vähemalt 20-30 cm.

3. Ääreliistu (paisumislindi) paigaldus

Betoonplaat paisub soojenedes ja kahaneb jahtudes. Ilma paisumisruumita tekivad betooni praod või kahjustuvad seinad.

• Asukoht: Paigalda ääreliist (8-10 mm paksune vahtpolüetüleen) kõikide seinte, postide ja läbiviikude ümber.

• Kõrgus: Liist peab ulatuma soojustuse pinnalt kuni valmis põrandapinnani. Üleliigne osa lõigatakse hiljem maha.

• Kilepõll: Veendu, et ääreliistu kilepõll oleks soojustuse peal, et betoon ei valguks soojustuse ja seina vahele.

4. Soojustuse paigaldamine

Soojustusplaadid tuleb paigaldada tihedalt, et vältida külmasildu.

• Kihid: Soovitatav on paigaldada soojustus mitmes kihis (nt 3 x 100 mm või 2 x 100 mm), asetades plaatide vuugid nihkesse. See takistab õhu liikumist ja külmasildade teket läbi vuukide.

• Kinnitus: Alumised kihid ei vaja tavaliselt tüübeldamist, kui aluspind on tasane. Vajadusel kasuta fikseerimiseks pikki plastnaelu.

• Läbiviigud: Lõika plaatidesse täpsed avad torude ja kommunikatsioonide jaoks ning tihenda need vahuga.

5. Armatuurvõrgu paigaldus ja tõstmine

Armatuurvõrk annab betoonile tõmbetugevuse ja toimib alusena torude kinnitamiseks.

• Võrgu tüüp: Eluruumides tavaliselt 5-8 mm traadiga 150×150 mm silmaga võrk. Garaažis 8 mm võrk.

• Kandurid: Aseta võrk spetsiaalsetele kanduritele (“seentele”), mis tõstavad võrgu soojustusest vähemalt 25 mm kõrgusele.

  • Miks see on oluline? Kui võrk lebab otse soojustusel, ei tööta see armatuurina ja torud jäävad betoonplaadi alumisse tsooni, mis halvendab soojusväljastust.

• Sidumine: Seo võrgupaanid omavahel traadiga, jälgides vähemalt ühe silma (150 mm) suurust ülekatet.

6. Küttetorustiku paigaldamine

See on töö kõige täpsem etapp. Järgi rangelt projekti joonist.

• Paigaldusmuster: Eelista spiraalset ehk “teo” mustrit. Selles mustris jooksevad pealevoolu ja tagasivoolu torud kõrvuti, tagades kogu ruumis ühtlase põrandatemperatuuri.

  • U-kujuline (madu) muster: Kasuta ainult väikestes või pikkades kitsastes ruumides, kuna temperatuur langeb toru lõpuosas märgatavalt.

• Paigaldussamm:

  • Tavatsoon (ruumi keskel): 150 mm või 300 mm.

  • Ääretsoon (välisseinte ääres, suurte akende all): 100 mm (ca 1 meetri laiune riba). Tihedam samm kompenseerib akendest ja seintest tulevat külma.

• Kinnitus: Kinnita toru armatuurvõrgu külge plastklambritega või sidumistraadiga iga 40-50 cm tagant (kurvides tihedamalt).

  • Tähelepanu! Ära pinguta traati liiga tugevalt, et mitte vigastada toru seina.

• Painded: Jälgi toru minimaalset painderaadiust (tavaliselt 5 x toru läbimõõt). Kasuta torupainutajat või 90-kraadiseid juhikuid kollektori juures põrandast väljumisel.

7. Paisumisvuugid (Deformatsioonivuugid)

Suured betoonpinnad ja keeruka kujuga ruumid tuleb jagada väiksemateks osadeks paisumisvuukidega.

• Asukoht: Vuugid tehakse ukseavadesse ja ruumidesse, mille pindala ületab 30-40 m2 või mille külgede suhe on suurem kui 1:2.

• Teostus: Kasuta spetsiaalset vuugiprofiili või ääreliistu riba.

• Torude kaitse: Kui küttetoru läbib paisumisvuuki, peab see olema kaitstud hülsiga (ca 30-40 cm pikkune gofritoru või suurem torujupp), et betooni liikumine ei lõikaks toru katki.

8. Survestamine ja dokumenteerimine

Enne betoonivalu on kohustuslik kontrollida süsteemi tihedust.

• Protseduur: Täida süsteem veega ja õhuta korralikult. Tõsta rõhk katserõhuni (tavaliselt 4-6 bar või 1,5 x töörõhk).

• Kestus: Hoia süsteemi surve all vähemalt 24 tundi. Rõhulangus võib viidata lekkele või õhu eraldumisele veest.

• Betoneerimise ajal: Jäta süsteem surve alla betoonivalu ajaks. Kui töömees peaks kogemata toru vigastama, on veejuga kohe näha ja viga saab parandada enne betooni kivinemist.

• Fotod: Tee teostusjoonised ja fotod torustiku paiknemisest. See on hindamatu info hilisemaks ehituseks (nt uksestopperite või vaheseinte paigaldamisel).

9. Betooni valamine

Kvaliteetne betoonivalu tagab tasase ja tugeva põranda.

• Betooni mark: Telli betoonitehasest põrandaküttele sobiv segu (nt C25/30 klass).

• Paksus: Vesipõrandakütte puhul on betoonplaadi standardpaksus 70–100 mm.

  • Rusikareegel: Toru peale peab jääma vähemalt 30 mm (soovitavalt 45 mm) betooni. Õhem kiht ei jaota soojust ühtlaselt (“triibuline põrand”) ja võib praguneda koormuse all.

• Tihendamine ja silumine: Tihenda betoon hoolikalt ja silu pind kopteriga siledaks. See vähendab hilisemat tasandussegude kulu põrandakatte paigaldamisel.

Kuivpaigalduse eripärad (Puitpõrandad)

Kui betooni valamine ei ole võimalik (nt vanade talumajade renoveerimisel või puitvahelagedel), on kuivpaigaldus suurepärane alternatiiv.

Paigaldus soojusjaotusplaatidega

1. Aluspind: Veendu, et puitlaagid või must põrand on kandev ja tasane.

2. Plaatide paigaldus: Paigalda spetsiaalsed soontega EPS-plaadid või puitlaastplaadid (nt Tyco, Floore, Tycroc). Need plaadid on kaetud alumiiniumfooliumiga soojuse jaotamiseks.

3. Toru paigaldus: Suru küttetoru (tavaliselt 16 mm) plaatide soontesse.

   • Nipp: Pööretes ja otstes, kus alumiinium puudub, võib olla vajalik soonte lõikamine noa või freesi abil.

4. Pealiskiht:

   • Ujuva parketi (laminaat, laudparkett) puhul võib selle paigaldada otse kütteplaatidele, kasutades vahele vaid alusvaipa.

   • Keraamilise plaadi puhul tuleb paigaldada vahekiht (nt kipskiudplaat põrandakips), et tagada jäikus ja nakkepind plaatimissegule.

Paigaldus puitlaagide vahele (Hõre laudis)

See on soodsam meetod, mis nõuab rohkem käsitööd.

1. Paigalda laagide vahele soojustus (vill).

2. Löö laagide peale hõre laudis (nt 22×100 mm laud, vahega 20-30 mm).

3. Paigalda laudade vahele alumiiniumist soojusjaotusplekid.

4. Suru toru plekkide sisse.

5. Kata põrandaplaadi (OSB, kips) või otse põrandalauaga (kui laud on piisavalt paks ja tootja lubab).

Automaatika: Kuidas saavutada ideaalne sisekliima?

Vesipõrandaküte on suure inertsiga süsteem – see soojeneb ja jahtub aeglaselt. Seetõttu on intelligentne juhtimine kriitilise tähtsusega, et vältida ülekütmist ja tagada stabiilne temperatuur.

Ruumitermostaadid

Igas küttekontuuriga varustatud ruumis peab olema termostaat.

• Elektroonilised termostaadid: Mõõdavad temperatuuri täpsusega 0,1–0,5 °C ja kasutavad PWM (impulss-laiusmodulatsioon) tehnoloogiat, et hoida temperatuur stabiilsena, ennetades inertsist tulenevat ülekütmist.

• Põrandaandur: Vannitubades ja kivipõrandate puhul on soovitatav kasutada termostaati koos põrandaanduriga. See võimaldab piirata põranda maksimaalset (et ei kõrvetaks jalga) või minimaalset temperatuuri (et põrand oleks suvelgi meeldivalt leige, nn mugavusküte).

• Juhtmevaba vs Juhtmega:

  • Juhtmevaba: Lihtne paigaldada (ei vaja kaableid seintes), patareitoide (kestab aastaid). Ideaalne renoveerimisel.

  • Juhtmega (24V või 230V): Töökindel, hooldusvaba (ei vaja patareivahetust). Nõuab kaabeldust ehituse käigus.

Ajamid ja juhtplokid

Termostaat saadab signaali kollektoril asuvale ajamile.

• Ajamid (Actuators): Need on väikesed elektrimootorid või termoelektrilised elemendid ventiilidel. Tavaliselt on need “NC” (Normally Closed) ehk vooluta suletud – kui voolu pole, on küte kinni.

• Pumba loogika: Kaasaegsed juhtplokid lülitavad tsirkulatsioonipumba välja, kui ükski ruum ei vaja kütet. See säästab elektrit ja pumpa.

Hüdrauliline tasakaalustamine

See on samm, mis tihti unustatakse. Vesi on laisk ja voolab sinna, kus takistus on väiksem (lühemad torud).

• Probleem: Ilma tasakaalustamiseta on lühikese toruga WC põrand tulikuum, samas kui pika toruga elutuba on jahe.

• Lahendus: Reguleeri kollektori vooluhulga mõõturite abil vee voolu (l/min) vastavalt projektile. Pikematesse kontuuridesse lastakse rohkem vett, lühematesse vähem.

Põrandakatted ja nende sobivus

Põrandaküte töötab kõige paremini materjalidega, mis juhivad hästi soojust. Iga materjal takistab soojuse liikumist teatud määral (soojustakistus R).

Keraamiline plaat ja looduskivi

• Hinnang: Suurepärane.

• Omadused: Juhib soojust väga hästi, salvestab soojust ja on vastupidav temperatuurikõikumistele. Parim valik esikusse, kööki, vannituppa.

Puit ja parkett

• Hinnang: Hea (teatud piirangutega).

• Omadused: Puit on isolaator. Mida paksem puit, seda vähem soojust läbi tuleb.

• Nõuded:

  • Puidu paksus ei tohiks ületada 15–16 mm.

  • Väldi “elavaid” puuliike nagu pöök ja vaher, mis reageerivad niiskuse muutustele tugeva paisumise/kahanemisega. Eelista tamme või saart.

  • Põranda pinnatemperatuur ei tohi puidu all ületada 27 °C.

Laminaat ja vinüül (LVT)

• Hinnang: Väga hea.

• Omadused: Õhukesed materjalid juhivad soojust hästi.

• Nõuded: Kasuta spetsiaalset põrandakütte alusvaipa. Tavaline paks vahtplast isoleerib liiga palju.

Vaipkatted

• Hinnang: Rahuldav.

• Omadused: Paks vaip toimib tekina, takistades soojuse pääsu ruumi.

• Nõuded: Veendu, et vaibal oleks märge “põrandaküttele sobiv”.

Levinumad vead ja kuidas neid vältida

Praktika näitab, et enamik probleeme tuleneb paigaldusvigadest, mitte materjalide defektidest.

1. Ääreliistu puudumine või vale paigaldus

Viga: Betoon valatakse otse vastu seina.

Tagajärg: Tekib “akustiline sild” (sammumüra levib seintesse), külmasild (soojus läheb seina) ja betooni paisudes võivad tekkida praod põrandas või seina alumises ääres.

2. Liiga hõre paigaldussamm

Viga: Torud paigaldatakse  üle 30 cm vahega, et toru kokku hoida.

Tagajärg: Põrand on “triibuline” (soe-külm tsoonid vaheldumisi). Madala temperatuuriga küttevesi (soojuspump) ei suuda tuba soojaks kütta.

3. Betooni liiga kiire kuivatamine

Viga: Kütet hakatakse kütma kohe pärast valamist, et betoon kiiremini kuivaks. Tagajärg: Betoon kuivab ebaühtlaselt, tekivad pinged ja praod. Lahendus: Lase betoonil kivineda loomulikult vähemalt 21–28 päeva. Kütmist alusta madalalt temperatuurilt (+20 °C pealevool), tõstes seda 2-3 kraadi kaupa ööpäevas.

4. Survestamata jätmine

Viga: Usaldatakse, et toru on terve ja valatakse betoon peale. Tagajärg: Kui toru sai ehituse käigus viga (nt naelaga), selgub see alles siis, kui põrand on valmis ja vesi sees. Parandamine tähendab põranda lahti lõhkumist.

5. Projektist kõrvalekaldumine

Viga: Torupikkused tehakse suvalised (üks ring 20m, teine 150m).

Tagajärg: Süsteemi ei ole võimalik tasakaalustada. Pikk ring jääb külmaks, lühike on kuum.

Maksumus ja eelarve planeerimine

Põrandakütte hind sõltub objekti keerukusest, valitud materjalidest ja paigaldusmeetodist.

Hinnanguline materjalide maksumus

Alljärgnevad hinnad on orienteeruvad ja võivad muutuda.

Tööraha

• Paigaldus (torustik + kollektor + eeltööd): Keskmiselt  12-15 €/m2

• Betoneerimine: Alates 18 €/m² (töö + materjal + tehnika).

Kogumaksumus:

“Võtmed kätte” lahendus (soojustus, kile, armatuur, torustik, kollektor, betoonivalu) eramaja esimesel korrusel jääb tavaliselt vahemikku 55 – 75 €/m².

Tasub meeles pidada, et kuigi alginvesteering on suurem kui elektriradiaatorite puhul, on vesipõrandakütte jooksvad kulud (eriti soojuspumbaga kombineeritult) kordades madalamad, mistõttu tasuvusaeg on lühike.

Hooldus

Vesipõrandaküte on oma olemuselt vähest hooldust vajav süsteem, kuid täiesti hooldusvaba see ei ole.

• Rõhu kontroll: Kontrolli kord aastas süsteemi rõhku manomeetril (tavaliselt 1.0–2.0 bar). Rõhu langus viitab lekkele või paisupaagi probleemile.

• Ajamite kontroll: Veendu enne kütteperioodi algust, et kõik ajamid liiguvad ja ei ole kinni kiilunud (mis võib juhtuda pika suve jooksul).

• Vee kvaliteet: Aja jooksul võib vesi süsteemis muutuda mustaks (“surnud vesi”). See on normaalne, kuid setete kogunemine võib ummistada vooluhulga mõõtureid. Vajadusel tuleb süsteemi läbi pesta (iga 5-10 aasta tagant).

Rusikareeglid

• Maksimaalne toru pikkus:

  • 16 mm toru: 70–80 m

  • 20 mm toru: 80–100 m

• Betooni paksus:

  • Minimaalselt 30 mm toru peal.

  • Optimaalne koguplaadi paksus 70–100 mm.

• Temperatuurid:

  • Põranda pinnatemperatuur eluruumis max 29 °C.

  • Vannitoas max 33 °C.

• Kinnitus: Toru kinnitusklambrid sirgel lõigul iga 0,5 m tagant.

• Surveproov: 4–6 bar rõhuga 24 tundi.

Kokkuvõte

Vesipõrandaküte on investeering, mis tasub end ära iga päev – läbi madalamate küttearvete ja võrreldamatu mugavuse, mida pakub soe põrand palja jala all. See on süsteem, mis on ehitatud kestma sama kaua kui maja ise.

Eduka tulemuse valem on lihtne: korralik projekt + kvaliteetsed materjalid + professionaalne paigaldus.

Ära riski oma kodu südamega. Valesti valatud põrandat on hiljem äärmiselt kulukas ja tülikas parandada. Usalda see töö spetsialistidele, kes tunnevad materjalide hingeelu ja ehitusfüüsika peensusi.

Küsi personaalset pakkumist ja meie insenerid aitavad sul leida parima lahenduse just sinu kodule.