Vee ja kanalisatsiooni projekteerimine – Kõik mida teadma pead!

Korrektselt projekteeritud ja ehitatud vee- ning kanalisatsioonisüsteem on hoone pikaajalise ja murevaba kasutuse alustala. See tagab joogivee kvaliteedi, reovee ohutu ärajuhtimise ning hoiab ära kulukad probleemid nagu torustike külmumine, ummistused või ebameeldivad lõhnad.

Käesolev juhend annab praktilise ülevaate veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise etappidest, kehtivatest nõuetest ning olulistest detailidest, mida iga kinnistuomanik peaks teadma.

Mis on vee ja kanalisatsiooni projekteerimine?

Vee ja kanalisatsiooni projekteerimine on tehnilise dokumentatsiooni koostamine, mis määrab kindlaks hoone ja kinnistu veevärgi ning kanalisatsioonisüsteemi lahendused. Projekt on aluseks ehitusloa taotlemisel ja ehitustööde teostamisel, tagades süsteemi vastavuse Eesti standarditele ja seadustele.

Eestis reguleerivad valdkonda järgmised põhistandardid:

• EVS 835:2014 “Hoone veevärk” – määrab nõuded hoonesisesele veevarustusele.

• EVS 846:2021 “Hoone kanalisatsioon” – käsitleb hoone ja kinnistu kanalisatsioonisüsteeme.

• EVS 848:2021 “Väliskanalisatsioonivõrk” – reguleerib ühisvoolu- ja sademeveekanalisatsiooni välisvõrkude projekteerimist.

• EVS 921:2014 “Veevarustuse välisvõrk” – kehtestab nõuded kinnistuvälistele veetorustikele.

Kuidas valida sobiv süsteem?

Lahenduse valik sõltub kinnistu asukohast, pinnasest ja piirkonna tehnilistest võimalustest.

1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Kui piirkonnas on olemas tsentraalsed trassid, on liitumine kohustuslik või tugevalt soovitatav.

• Eelised: Töökindel teenus, puudub vajadus lokaalseks hoolduseks (pumplate tühjendamine).

• Puudused: Liitumistasud ja igakuised teenustasud (vesi ~1,15–1,75 €/m³, reovesi ~1,74–3,23 €/m³).

2. Lokaalsed lahendused

Piirkondades, kus ühisvõrk puudub, tuleb rajada lokaalne süsteem.

• Puurkaev või salvkaev: Tagab sõltumatu veevarustuse. Nõuab sanitaarkaitseala ja regulaarseid veeanalüüse.

• Biopuhasti: Puhastab reovee bioloogiliselt, võimaldades puhastatud vee juhtida loodusesse. Sobib aastaringseks kasutamiseks, kuid vajab elektritoidet.

• Septik koos imbväljakuga: Mehaaniline puhastus, kus vesi imbub pinnasesse. Lihtsam ja soodsam, kuid nõuab sobivat pinnast ja suurt maa-ala.

• Kogumismahuti: Reovesi kogutakse kinnisesse paaki. Sobib väiksema tarbimisega hoonetele (nt suvilad), kuna tühjendamine on kulukas.

Vee ja kanalisatsiooni projekteerimise etapid

Protsess koosneb kindlatest sammudest, mida tuleb järgida süsteemi seadustamiseks ja toimimiseks.

1. Lähteandmete hankimine

Esimene samm on tehniliste tingimuste taotlemine piirkonna vee-ettevõttelt. See dokument fikseerib liitumispunkti asukoha, torustike läbimõõdud ja surveklassid. Lokaalse lahenduse korral väljastab projekteerimistingimused kohalik omavalitsus.

2. Geodeetiline alusplaan (geoalus)

Projekteerimiseks on vajalik digitaalne geodeetiline alusplaan, mis kajastab maapinna reljeefi, hooneid, puid ja olemasolevaid tehnovõrke.

Geoalus ei tohi olla vanem kui 1–2 aastat. See tagab, et projekteeritavad trassid ei ristu ohtlikult olemasolevate kaablite või torudega.

3. Trasside dimensioneerimine

Insener arvutab vooluhulgad ja määrab torustike parameetrid vastavalt standardile EVS 846.

• Määratakse veemõõdusõlme asukoht ja tüüp.

• Valitakse torumaterjalid (PE survetorud veele, PVC/PP isevoolsed torud kanalisatsioonile).

• Arvutatakse vajalikud kalded ja kaevude asukohad.

4. Kooskõlastamine ja luba

Valmis projekt kooskõlastatakse vee-ettevõtte, omavalitsuse ja vajadusel Päästeametiga (tuletõrjevesi). Pärast kooskõlastusi taotletakse ehitisregistris (EHR) ehitusluba.

Paigaldus ja teostus

Kvaliteetne projekt vajab täpset teostust. Ehitustöödel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

1. Kaeviku ettevalmistus: Kaeviku põhi tuleb tasandada ja katta 100–150 mm paksuse liivapadjaga, mis tihendatakse vähemalt 95% tiheduseni. Toru ei tohi toetuda kividele ega ebatasasele pinnasele.

2. Torude paigaldamine ja kalle:

   • Väliskanalisatsioon: Minimaalne kalle D110 ja D160 torudele on 0,5% (5 mm/m).

   • Sisekanalisatsioon: D50 torude (valamud, dušid) minimaalne kalle on 2% (20 mm/m). D110 püstikutel ja WC-torudel tavaliselt 1–2%.

   • Veetorustik: Paigaldatakse allapoole külmumispiiri, mis on Eestis sõltuvalt pinnasest 1,7–1,8 m. Soojustuse (nt EPS koorik) kasutamisel võib paigaldussügavus olla 1,0–1,3 m.

3. Liitmine ja pöörded:

   Kanalisatsioonitorustiku pöörded ja ühendused tehakse lauged (nt 2×45° põlvedega), mitte 90° nurgaga, et vältida ummistusi.

4. Tagasitäide: Toru ümber ja peale (min 300 mm) paigaldatakse kivivaba liiv, mis tihendatakse kihtide kaupa. Alles seejärel võib kaeviku täita tavalise pinnasega.

5. Surveproov ja teostusjoonis: Enne kaeviku lõplikku sulgemist teostatakse veetorustikule surveproov ja koostatakse geodeetiline teostusjoonis, mis tõendab torustiku tegelikku asukohta.

Rusikareeglid ja materjalid

Õigete materjalide ja töövõtete valik on kriitiline süsteemi pikaealisuse tagamiseks.

Torude tugevusklassid (SN4 vs SN8)

• SN4: Sobib kasutamiseks haljasaladel ja kohtades, kus puudub liikluskoormus.

• SN8: Tuleb kasutada sõiduteede, sissesõiduteede ja suure koormusega alade all, et vältida toru deformeerumist.

Kanalisatsiooni tuulutus

Igal kanalisatsioonisüsteemil peab olema toimiv tuulutus, mis on viidud läbi katuse (läbimõõt min 50–110 mm).

• Vaakumklapp siseruumis aitab vältida haisuluku tühjenemist, kuid ei asenda täielikult katusele viidavat tuulutust, kuna see ei võimalda gaasidel süsteemist väljuda.

Tagasivooluklapp

Kui hoones on keldrikorrus või sanitaarseadmed asuvad allpool paisutustaset (nt tänavapinna taset), on kohustuslik paigaldada tagasivooluklapp. See kaitseb hoonet uputuse eest, kui välistrass peaks ummistuma.

Levinumad vead

Väldi neid tüüpilisi eksimusi, mis võivad viia süsteemi purunemise või talitlushäireteni:

• Vale paigaldussügavus: Veetorude jätmine külmumistsooni (maapinnale lähemale kui 1,2 m) ilma piisava soojustuseta.

• Ebaõige kalle: Liiga väike kalle (<0,5%) põhjustab setete kogunemist ja ummistusi. Liiga suur kalle võib tekitada olukorra, kus vesi voolab liiga kiiresti ära, jättes tahke olluse torusse.

• Aluspinna puudumine: Torude paigaldamine otse kivisele pinnasele või ilma liivapadjata, mis põhjustab toru muljumist või purunemist pinnase vajumisel.

• Tuulutuse puudumine: Põhjustab kanalisatsiooni aeglast äravoolu ja haisu ruumides.

Maksumus ja hind

Vee ja kanalisatsiooni rajamise kulu koosneb projekteerimisest, materjalidest ja ehitustööst.

• Projekteerimine: Eramaja vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude projekti hind jääb vahemikku 800 – 1500 €. Keerukamate lahenduste puhul kuni 3000 €.

• Geodeetiline alusplaan: Maksab täiendavalt 300 – 500 €.

• Ehitus:

  • Trassi ehituse meeter: 130 – 190 € (sõltub pinnasest).

  • Biopuhasti paigaldus (“võtmed kätte”): 3700 – 4500 €.

  • Septiku paigaldus: 2500 – 3000 €.

Hinda mõjutavad oluliselt trassi pikkus, pinnase iseloom (paas vs liiv) ja taastamistööde maht (haljastus, asfalt).

Kokkuvõte

Vee ja kanalisatsiooni projekteerimine nõuab täpsust, standardite tundmist ja ettenägelikkust. Õigesti valitud toru läbimõõt, kvaliteetne materjal ja korrektne paigaldussügavus tagavad süsteemi, mis teenib sind aastakümneid ilma lisakuludeta. Odav lahendus paigalduses tähendab sageli kordades kallimat remonti tulevikus.

Kui soovid, et sinu projekti lahendus oleks läbimõeldud ja teostus kvaliteetne, võta ühendust CoralRoofi spetsialistidega.