Tuuletõkkekangas või plaat – kumba eelistada?

Tuuletõke on õhuke kiht, mis mängib fassaadis üllatavalt suurt rolli: see hoiab sooja sees ja niiskuse väljas. Järgnevalt selgitame, millal eelistada hingavat tuuletõkkekangast, millal tugevamat tuuletõkkeplaati – ja miks OSB-plaati tasub sellest võrrandist välja jätta.

Miks on tuuletõke vajalik?

Tuuletõkke roll hoone seinakonstruktsioonis on lihtne, kuid kriitiline: kaitsta soojustust tuule eest ja aidata säilitada hoone energiatõhusus. Vale või ebasobiv tuuletõkke valik võib viia soojakadude, niiskusprobleemide ja isegi konstruktsiooni kahjustumiseni. Kõige levinumad valikud on tuuletõkkekangas ja tuuletõkkeplaat – kuid kumb sobib paremini just sinu projekti jaoks? 

Tuuletõkkekangas – paindlik ja hingav

Tuuletõkkekangas on õhuke, kuid vastupidav membraan, mida kasutatakse peamiselt karkasshoonete puhul. See materjal on hingav – laseb niiskuse hoonest välja, kuid takistab tuule sissetungi. Tuuletõkkekanga paigaldus on kerge, see sobib hästi ebaregulaarsete pindadega ja võimaldab kiiret tööde edenemist.

Kanga eelised:

• Hea auru läbilaskvus (väldib kondentsi seinas).
• Kerge ja mugav paigaldada.
• Sobib hästi puitkarkasshoonetele ja fassaadisüsteemidele.

Tuuletõkke plaat – jäigem ja stabiilsem

Tuuletõkkeplaat on jäik plaat, mis on tavaliselt valmistatud puitkiust, kipsist või mineraalvillast ning mis lisaks tuuletõkkele võib osaliselt toetada ka konstruktsiooni stabiilsust. Plaat pakub mehaanilist tugevust, sobib hästi kivivillaga soojustamisel ja aitab hoida konstruktsiooni kuju ka tuulisemates oludes. Võrreldes kangaga on tuuletõkkeplaadi paigaldus natuke keerukam.

Plaadi eelised:

• Annab lisajäikust seinakonstruktsioonile.
• Heade heliisolatsiooni omadustega.
• Puitkiud- ja mineraalvillaplaadid toimivad ka lisasoojustusena.
• Sobib hästi suurema tuulekoormusega piirkondadesse.

Tuuletõkkeplaat vs tuuletõkkekangas – millal eelistada üht või teist?

Üldiselt võib öelda, et tuuletõkkekangas sobib paremini kergkonstruktsiooniga hoonetele, väiksematele hoonetele ja seal, kus soovitakse kiiret, lihtsat ning hingavamat lahendust. Tuuletõkkeplaat on parem valik suuremate või tuultele rohkem avatud hoonete puhul, kus on oluline konstruktsiooni jäikus ja helipidavus.

Tuntud tuule- ja aurutõkke lahenduste pakkuja Huttoni artiklis on samuti hästi selgitatud, kuidas erinevad tuuletõkkematerjalid mõjutavad hoone toimivust ja millele valikul tähelepanu pöörata.

Kuidas erinevad tuuletõkkekangas, tuuletõkkeplaat ja OSB-plaat?

Tuuletõkke valimisel tasub materjale võrrelda samade tunnuste järgi, sest need erinevad nii vastupidavuse, paigalduse kui ka veeauru läbilaskvuse poolest. Võrdlusse kuulub ka OSB-plaat, sest seda püütakse mõnikord tuuletõkke asemel kasutada, kuigi selle ülesanne seinas on hoopis teine.

Kangas ja plaat täidavad seinas sama ülesannet, seega sõltub valik eelkõige hoone asukohast, fassaadi tüübist ja sellest, kas tuuletõkkelt oodatakse ka jäikust või lisasoojustust. Kui OSB-plaat tuleb jäigastuseks paigaldada karkassi välisküljele, tuleb seina niiskustehniline toimivus lasta projekteerijal kontrollida, sest aurutihedam kiht jääb siis soojustuse külmale poolele.

Tuuletõke ja veeauru liikumine – ehitusfüüsika alused

Tuuletõkke olulisus ei seisne ainult tuulte peatamises – selle ülesanne on ka võimaldada veeauru liikumist konstruktsioonist välja, takistades samas õhu liikumist väljast sisse. Korralik tuuletõkkematerjal peab olema tuulekindel, kuid difuusne ehk võimaldama veeaurul konstruktsioonis väljapoole liikuda. Kui veeaur jääb konstruktsiooni lõksu – näiteks halvasti hingava materjali, nagu OSB-plaadi, kasutamisel tuuletõkkena –, võib see viia kondensatsiooni tekkeni, niiskuskahjustuste ja hallituseni.

Ehitusfüüsika seisukohalt peab välispiirde kihistus toimima loogiliselt: seest aurutihedam, väljast avatum. See tähendab, et sisemine aurutõke takistab niiskuse liikumist ruumist konstruktsiooni, samas kui tuuletõke aitab niiskusel konstruktsioonist väljuda, hoides seinad kuivana ja konstruktsiooni tervena.

Kuidas mõjutab tuuletõke õhupidavust ja soojuskadusid?

Tuuletõke ja aurutõke täidavad seinas erinevat ülesannet, kuigi mõlemad peavad olema katkematud ja liitekohtadest hoolikalt teibitud. Puitkarkassmaja õhutiheduse tagab eelkõige siseküljel paiknev aurutõke, mis takistab sooja ja niiske siseõhu liikumist konstruktsiooni, tuuletõke aga kaitseb soojustust külma välisõhu läbitungimise eest.

Kui tuul pääseb mineraalvilla sisse, jahutab liikuv õhk soojustust ja selle soojapidavus väheneb, mistõttu kasvavad ka küttekulud. Lisaks alandavad õhulekked temperatuuri nii konstruktsiooni sees kui ka seina sisepinnal, mis suurendab kondensatsiooni ja hallituse tekke riski.

Kuidas kihistus mõjutab seina niiskusohutust?

Eesti kliimas, kus talvel on välisõhk külm ja siseruume köetakse, liigub veeaur seina sees seestpoolt väljapoole ning võib külmematel kihtidel kondenseeruda. Selleks, et aurutõkkest läbi pääsenud vähene niiskus saaks välja kuivada, peab tuuletõke laskma veeauru läbi kordades kergemini kui sisemine aurutõke.

Kui kihistus on vale ja väljapoole jääb aurutihe kile või OSB-plaat, ei pääse niiskus konstruktsioonist välja ning koguneb soojustuse ja karkassi välimisse ossa. Tavalise OSB-plaadi veeaurutakistus ületab ka tuuletõkkele soovitatud ülempiiri sd 1,0 m, mistõttu ei sobi see välisküljele tuuletõkkeks. Soojustav tuuletõkkeplaat seevastu vähendab niiskusriski, sest hoiab karkassi välispinna soojemana ja kuivemana kui õhuke tuuletõke.

Kas OSB-plaati võib tuuletõkkena kasutada?

Tuleb ette, et tuuletõkke asemel püütakse kasutada OSB-plaati, kuid see pole tuuletõkkena sobiv lahendus. OSB-plaat ei lase niiskust konstruktsioonist välja, mis võib viia:

• kondensvee tekkimiseni soojustuses,
• niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeni,
• konstruktsiooni eluiga lühendavate probleemideni.

Lisaks ei ole OSB-plaat mõeldud välistingimustes kasutamiseks ilma täiendava kaitsekihita ning selle veeauru läbilaskvus ei vasta tuuletõkke funktsionaalsetele nõuetele.

Kuidas valida sobiv tuuletõke maja renoveerimisel?

Renoveerimisel tuleb tuuletõke valida olemasoleva seina järgi, sest uus kiht peab sobima nii vana konstruktsiooni, fassaadi kui ka nende seisukorraga. Enne lisasoojustamist tuleb kontrollida, et seina siseküljel oleks toimiv ja tihe õhu- ja aurutõke ning karkass ja soojustus oleksid terved. Kahjustatud materjalid tuleb välja vahetada ja kahjustuse põhjus kõrvaldada, enne kui seina peale paigaldatakse uus tuuletõke.

Eriti oluline on see vanemates puitkarkassmajades, sest Eesti nõukogudeaegsetes puitkarkasselamutes on mõõdetud keskmiseks õhulekkearvuks ligi 11 m³/(h·m²) ning seintes on leitud külmasildu ja kondenseerumise ohtu. Võrdluseks arvestatakse väikeelamu energiatõhususe arvutuses mõõtmata õhulekkearvu korral väärtusega 4 m³/(h·m²). Seetõttu tuleb puitmaja soojustamisel kavandada tuuletõke ja lisasoojustus ühe tervikuna, arvestades olemasoleva seina tüüpi:

• Puitkarkassiga eramu: Kui vana välisvooder eemaldatakse, saab karkassi välisküljele paigaldada soojustava tuuletõkkeplaadi, mis katab ühtlase kihina ka karkassipostid. Nii väheneb postide külmasildade mõju ning karkassi välispind jääb soojemaks ja kuivemaks.
• Palkmaja: Palkseina lisasoojustamisel väljastpoolt ei tohi soojustuse välisküljele jääda aurutihedat kilet ega plaati, sest siis jääb niiskus konstruktsiooni lõksu. Tuuletõkkeks sobib veeauru läbilaskev kangas, puitkiudplaat või mineraalvillaplaat.
• Kivimaja: Telliskivist või plokkidest seina soojustamisel tuulutatava fassaadiga kasutatakse tuuletõkkena kangast, tuuletõkkeplaati või kahe tihedusega mineraalvillaplaati, mille tihedam väliskiht toimib ise tuuletõkkena.
• Avatud vuukidega fassaad: Kui laudise või fassaadiplaatide vahele jäävad lahtised vuugid, tuleb kasutada UV-kindlat fassaadikangast, sest tavaline tuuletõkkekangas ei ole mõeldud pikaajaliseks UV-kiirguse käes olemiseks.

Lisasoojustus paksendab seina, mistõttu tuleb koos tuuletõkkega üle vaadata ka akende asukoht seinas ja räästa üleulatus. Kui aknad on juba varem vahetatud, on mõistlik eelistada õhemat lahendust, näiteks soojustavat tuuletõkkeplaati, mis täidab korraga soojustuse ja tuuletõkke ülesannet.

Tuuletõkke paigaldus

Tuuletõkke efektiivsus sõltub otseselt selle korrektsest paigaldusest. Olenemata sellest, kas kasutatakse tuuletõkkekangast või -plaati, peab materjal moodustama katkematu ja tihendatud õhutõkke kogu välispiirde ulatuses. Liitekohad tuleb hoolikalt teipida spetsiaalsete tuuletõkketoodetega, et vältida õhulekete ja niiskuse sattumist konstruktsiooni.

Kanga puhul on oluline, et see jääks piisava varuga üle karkassi ning kinnitatakse klambrite või roovlatiga. Plaatide puhul tuleb jälgida, et plaadivuugid oleksid tihedad ja kaitstud vee sissetungi eest.

Sagedased vead paigaldusel on:

• lahtised ühendused,
• katmata vuugid,
• valesti paigaldatud liited.

Sellised vead võivad vähendada tuuletõkke toimivust ja viia soojakadude ning niiskusprobleemideni. Seepärast tasub usaldada paigaldus kogenud ehituspartnerile, kellel on kogemused nii kangaste kui plaatide paigaldamisel.

Vali CoralRoof, kui vajad spetsialiste, kes paigaldavad tuuletõkke korrektselt ja ajakohaselt. Võta meiega ühendust!

Kokkuvõte

Tuuletõkke valik sõltub hoone tüübist, asukohast ja eelistustest. Tuuletõkkekangas pakub rohkem paindlikkust ja hingavust, tuuletõkkeplaat stabiilsust ja tuge. OSB-plaat seevastu ei ole tuuletõkkeks sobiv ning selle kasutamine võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi. Kui planeerid maja ehitust, siis küsi meilt konsultatsiooni!