Maja soojustamine – Miks ja kuidas tagada energiatõhus kodu

Maja soojustamine tähendab hoone parandamist nii, et see hoiaks paremini soojust ja kulutaks vähem energiat. See on oluline osa energiatõhusast ehitamisest, sest korralikult soojustatud hoone vajab vähem kütet ja on mugavam elamiseks. Soojustamise eesmärk ei ole ainult säästa raha, vaid tagada ka tervislik sisekliima ja kaitsta hoonet kahjustuste eest. Ära unusta fassaadi, katuse ja vundamendi soojustamist!

Miks on soojustamine vajalik?

Kui majas on ebaühtlane temperatuur, tuuletõmbus või külmad pinnad, on see märk sellest, et soojustus ei toimi piisavalt hästi. Soojus kaob peamiselt läbi katuse, välisseinte, akende ja põranda. See tähendab, et küttesüsteem peab rohkem töötama ja energiakulu suureneb. Hästi soojustatud maja aitab hoida toatemperatuuri stabiilsena ja vähendab energiatarvet.

Soojustamine mõjutab lisaks soojapidavusele ka hoone vastupidavust. Kui niiskus ei pääse konstruktsioonidest välja, võivad tekkida hallitus ja mädanik. Korralik soojustus koos aurutõkke kihi ja  toimivaventilatsiooniga aitab neid probleeme vältida. Lisaks vähendab korrektne isolatsioon välismüra ja parandab kodu üldist mugavust.

Kuidas soojustamist planeerida?

Soojustamist ei tasu teha juhuslikult – enne tuleb hinnata hoone seisukorda ja koostada plaan. Oluline on teada, millised pinnad vajavad kõige rohkem soojustust. Seda saab välja selgitada termokaameraga või spetsialisti abiga. Tööde järjekord sõltub hoone ehituslikust olukorrast, kuid üldiselt alustatakse suurematest soojuskadudest – katusest, seintest ja vundamendist.

Katuse ja pööningu soojustamine

Katus on üks olulisemaid kohti, kust soojus võib kaduma minna. Kui pööning on halvasti soojustatud, läheb sealt kuni kolmandik soojusest välja. Katuse soojustamisel kasutatakse enamasti mineraalvilla või klaasvilla, mis on tulekindlad ja hästi soojapidavad. Soojustuskiht on tavaliselt 40–50 cm paksune. Lisaks on vaja aurutõket, mis takistab niiskuse sattumist soojustusse ja kaitseb konstruktsioone.

Kasuse soojustamise käigus tasub kindalsti kaaluda ka puistevilla. Puistevilla leidub nii orgaanilisest kui ka mitte orgaanilisest lähtematerjalis samuti ümbertöödeldud ja -töötlemata

Seinte soojustamine

Välisseinte soojustamine aitab vähendada energiakadu ja parandab fassaadi välimust. Kõige sagedamini kasutatakse selleks kivivilla või polüstüreenplaate. Kivivill on hea tulekindluse ja hingavusega materjal, mis sobib hästi Eesti kliimasse. Polüstüreen on soodsam ja kergem, kuid vähem auruläbilaskev. Soojustus tuleb paigaldada ühtlaselt, vältides pragusid, kuhu külm võib sisse tungida. Mõnikord tehakse soojustus seestpoolt, kuid see nõuab hoolikat niiskuse kontrolli ja ventilatsiooni planeerimist.

Vundamendi ja põranda soojustamine

Külm põrand võib muuta kodu ebamugavaks. Selle põhjuseks on sageli vundamendi või põrandaaluse soojustuse puudumine. Vundamendi soojustamisel kasutatakse tavaliselt XPS-plaate, mis on veekindlad ja vastupidavad. Need aitavad hoida jalgealuse soojana ja kaitsevad hoonet niiskuse eest. Põranda soojustamine parandab samuti hoone energiatõhusust ning vähendab külmasildu.

Peamised soojustusmaterjalid

Maja soojustamiseks kasutatakse mitmeid materjale, mille omadused erinevad sõltuvalt kasutuskohast.

• Kivivill – väga hea soojapidavuse ja tulekindlusega materjal, laseb niiskusel väljuda. Sobib nii seintele ja katustele.
• Klaasvill – kerge ja elastne materjal, mida kasutatakse sageli pööningutel ja vahekihtides.
• EPS (paisutatud polüstüreen) – soodne ja hea soojapidavusega, sobib fassaadidele ja põrandatele.
• XPS (ekstrudeeritud polüstüreen) – tugev ja veekindel, sobib eelkõige vundamendile ja soklitele.
• PIR-plaadid – väga tõhusa soojusisolatsiooniga, võimaldavad õhema kihi kasutamist sama tulemuse saavutamiseks.

Karkassmajade puhul on tähtis, et soojustusmaterjal paigaldatakse tihedalt ja ilma tühimiketa. Näiteks kivivill on populaarne valik, sest see on tulekindel, ei tõmbu kokku ja aitab hoida konstruktsiooni kuivana.

Levinumad vead soojustamisel

Soojustamise tulemus sõltub töö kvaliteedist. Kui materjalid või paigaldus on valed, võib soojustus anda vastupidise tulemuse. Levinumad vead on:

• liiga õhuke või ebaühtlaselt paigaldatud soojustus;
• aurutõke on auklik või puudub sootuks;
• ventilatsiooni planeerimata jätmine;
• valesti valitud materjal, mis ei sobi konstruktsiooniga;
• hoolimatu töö, mis jätab vahed ja praod.

Selliste vigade vältimiseks tuleb järgida tootja juhiseid, kasutada õigeid materjale ja asjakohaseid töövõtteid. Soojustamise käigus kindlasti kontrollida selle paigaldust

Kui palju maksab soojustamine?

Maja soojustamise hind sõltub tööde ulatusest ja kasutatud materjalidest. Üldiselt jääb hind 30–120 eurot ruutmeetri kohta, sõltuvalt sellest, kas soojustatakse ainult seinad või kogu hoone koos katuse ja põrandaga. Kuigi alginvesteering võib tunduda suur, tasub see end ära väiksemate küttearvete ja parema sisekliima näol.

Kokkuvõte

Maja soojustamine on investeering, mis parandab elukvaliteeti, säästab energiat ja kaitseb hoonet. Õigesti valitud materjalid ja professionaalne teostus aitavad luua sooja, mugava ja vastupidava kodu. Energiatõhus hoone ei ole ainult ökonoomne, vaid ka keskkonnasõbralik – iga soojustatud maja aitab vähendada energiatarbimist ja toetab rohelisemat tulevikku.