Miks paigaldatakse kile betoonpõranda alla?

Kindlasti on kõik ehitusega tegelevad inimesed kokku puutunud aruteluga, miks betoonplaadi alla pannakse kile. Levinud müüt on, et kile takistab tsemendipiima valgumist. Tegelik põhjus peitub aga veeauru pidurdamises: pinnasest tõusev niiskus püüab kogu ehitise kasutusaja jooksul liikuda ülespoole ning betoon ise ei ole aurutihe materjal. Ilma aurutõkketa saab põrandaplaat altpoolt pidevalt niiskust, mis soodustab betooni kõverdumist ja kahjustab hilisemaid põrandakatteid. Kõrge radoonitaseme puhul tuleb paigaldada radoonikile.

Betoon ja niiskus

Betooni jaoks on kasulik, kui niiskussisaldus tema üla- ja alapinnal on võimalikult sarnane. Erinev kivinemis- ja kuivamiskiirus põhjustab betooni kaardumist. Järelhooldus (kiletamine, niisutamine) aitab tasakaalu hoida nädal või kaks peale betooni valamist. Kasutusfaasis on ainus kaitse alt tuleva veeauru vastu just ehituskile.

Kapillaartõusu pidurdamine

Kapillaartõusu vastu paigaldatakse väljakaevatud pinnase asemele drenaažikiht (killustik, kruus, paekivisõelmed või liiv). Selline teraline kiht ei ima vett kapillaarselt ning toimib esimese filterbarjäärina. Kuid kapillaari katkemine ei tähenda, et veeaur täielikult kaoks – seetõttu vajame ikkagi kilekihti.

Vundamendi kile valimine ja paigaldamine

• Kile ehk aurutõkkebarjääri paksus ≥ 0,15 mm (tihti valitakse 0,20 mm vastavalt EN 13984). Suurem paksus talub mehaanilist koormust paremini ja on aurutihedam.
• Kile ülekatted peavad olema minimaalselt 150 mm ning liitekohad tuleb teipida, et tagada aurutihedus. Väiksem kattuvus kipub paigaldamisel nihkuma.
• Hoia töömaal puhtust ning jälgi kasutatavate turvajalanõude taldu, et hoolega paigaldatud kile kogemata auklikuks ei muutuks.
• Leia kogenud töövõtja, kes nõustab ja aitab vundamendi ehitusega.

Kuidas valida betoonpõranda alla sobiv kile?

Kile valik sõltub eelkõige sellest, kui suur on pinnasest tuleva niiskuse koormus ja kas krunt asub radooniohtlikul alal. Kuna nii tavaline ehituskile kui ka radoonitõkkekile pidurdavad veeauru, on nende peamine erinevus paksuses, radooni läbilaskvuses ja selles, kus ning kuidas neid paigaldatakse.

Radooniriski hinnatakse pinnaseõhu radoonisisalduse järgi: 10 000–50 000 Bq/m³ korral tuleb tarindid lahendada radoonikindlalt ja üle 50 000 Bq/m³ korral kavandada radooniohtu minimeerivad meetmed. Lisaks tasub meeles pidada, et kumbki kile ei ole hüdroisolatsioon survelise vee vastu, mistõttu kõrge põhjaveega krundil on vajalik ka vundamendi hüdroisolatsioon.

Kuidas paigaldada kile betoonpõranda alla samm-sammult?

Kile täidab oma ülesannet ainult siis, kui see jääb pärast armeerimist ja betooni valamist terveks ning kõik liitekohad on tihedad. Jälgi neid samme, sest iga torkeauk või teipimata liitekoht laseb pinnasest tõusvat veeauru ja radooniohtlikul alal ka radooni betoonplaadini.

1. Aluspinna ettevalmistus: Drenaažikiht tihendatakse ja tasandatakse ning soojustusplaadid laotakse tihedalt üksteise vastu, et kile alla ei jääks teravaid kive, auke ega kõrgendikke. Plaatvundamendi ehitusel on kile aluseks tavaliselt soojustusplaadid, millel teibitavad servad ei määrdu liiva ja tolmuga.
2. Kile laotamine: Laota kile lõdvalt ja võimalikult suurte tükkidena, sest iga liitekoht on võimalik lekkekoht. Kile ei tohi olla pingul ega jääda õhuvahena üle ebatasasuste, kus betooni raskus võib selle rebestada.
3. Ülekatted: Paigalda kilelaiud vähemalt 150 mm ülekattega, sest väiksem ülekate nihkub paigaldamisel kergesti paigast. Radoonitõkkekile viiakse katkematult üle vundamendi pealispinna, et põranda ja seina liitekoht jääks õhutihedaks.
4. Teipimine: Teibi iga liitekoht kohe pärast kilelaidude paigaldamist kile tootja soovitatud teibiga ja suru teip kogu pikkuses tugevalt vastu kilet. Radoonitõkkekile liitekohad tihendatakse enamasti butüülteibiga, mis peab nakkuma katkematult kogu liite ulatuses.
5. Läbiviigud ja nurgad: Tihenda iga kilet läbiv toru sobiva mansetiga ning vormi nurgad eraldi lõigatud kiletükkide või elastse tihendusteibiga. Elektri-, vee- ja kanalisatsioonitorude läbiviigud on koos põranda ja seina liitekohtadega radooni sissepääsu kriitilisimad kohad.
6. Kontroll enne valu: Enne armeerimist ja betooni valamist kontrolli üle kõik liitekohad, läbiviigud ja servad. Iga auk paigatakse sama kilega nii, et paik ulatub augu servast vähemalt 150 mm kaugusele ning selle servad on teibitud.

Levinumad vead kile paigaldamisel

Kile vigastused ja lekkivad liitekohad jäävad pärast betooni valamist nähtamatuks ning neid ei saa hiljem enam parandada. Seetõttu tasub juba paigaldamise ajal vältida järgmisi vigu, mis muudavad hoolikalt laotud kile lekkivaks.

• Teipimine niiskele või tolmusele kilele: Teip ei nakku märja, tolmuse ega jäise pinnaga, mistõttu liitekoht ei jää õhutihedaks.
• Teipimine liiga külma ilmaga: Mitme radoonikile tootja juhendi järgi tohib teipida alles alates +5 °C, sest madalamal temperatuuril ei pruugi teip kilega piisavalt nakkuda.
• Kilet läbistavad tugijalad ja kinnitused: Teravad armatuuri tugijalad ning põrandakütte torude kinnitused võivad kile läbistada, mistõttu tuleb valida kinnitused, mis kilet ei vigasta.
• Kile jäetakse kauaks katmata: Pikaajaline UV-kiirgus vähendab kile toimivust, seega tuleb kile katta järgmise kihiga võimalikult kiiresti pärast paigaldust.

Kokkuvõte

Aurutõkkekile ei ole ainult „korraliku ehitaja kommetest“ pärit tava, vaid betoonpõranda eluiga pikendav ja lõpptoote kvaliteeti tagav vajalik kiht. Õige paksus, piisavad ülekatted ja korrektne teipimine – need näiliselt väiksed detailid on põhjusega tähtsad. Kui soovid, et betoonpõranda alune kile ja radoonikaitse saaksid paigaldatud nõuetekohaselt, võta ühendust CoralRoofi spetsialistidega ja küsi pakkumist.